Isobaar

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Tekib seepärast, et maismaa ja merisoojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. (suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid Isoterm on joon, mis ühenda samasuguse temperatuuriga kohtasid Fontaalpind on koht, kus Maal soe ja külm kohtuvad Atmosfääris valitsevad tuuled o Polaarne idatuul o Läänetuul o Kirdepassaat o Kagupassaat o Läänetuul o Polaarne idatuul Mägi soojeneb ülevalt alla Orutuul tuul, mis mööda mäenõlva üles puhub (Päike soojendab orgu, kõrgemal olev jahe, tihe õhk ei lase soojal õhku otse üles ning soe õhk hakkab mööda mäenõlva üles keerlema) Soojus vahetus: tuulte liikumine, mis paneb hoovused tööle
Gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri Geostroofiline tuul. ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane puhub piirkihist kõrgemal, sirgjooneliselt jaotus, Mandrite ja ookeanide ebaühtlane piki isobaare (lihtsaim tuule juht) jaotus, Maakera pöörlemine (Coriolisi jõud) NAO.
Olekufunktsioonid Keemiline potentsiaal ; ; Hessi seadus , n on osareaktsioonide arv 3 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Protsesside valemitabel Kirchhoffi seadus Lähendusarvutused tabeliga Tasakaalukonstant Reaktsiooni isoterm ja isobaar isotermiga saab leida tasakaalukonstandi konstantsel temperatuuril.
Mõningase distantsi Maa pinna kohal tuul püüab puhuda suunas, mis ühtib erinevaid rõhualasid ühendavaid liine pidi, mida nimetatakse isobaarideks.
Adiabaatne süsteem soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatne protsess puudub soojusvahetus Isotermiline protsess temperatuur konstantne isobaariline protsess rõhk konstantne Isokooriline protsess ruumala konstantne Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest Kasulik töö töö. mis ei ole seotud rummalamuutusega (näiteks akus või kütuseelemendis toimuva keemilise reaktsiooni töö) Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus Ce soojushulk, mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1° võrra Moolsoojus Cm soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1° võrra.
Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad selle järgi, kus isobaarid (õhurõhu samajooned) on joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale.
Kuidas õhurõhk jaotub maapinna kohal, seda kujutatakse nii et ühendatakse pideva joonega need punktid, kus on üks ja sama õhurõhk (see joon on isobaar).
Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.
Tsükloni eluea 4 protsessi: *Algstaadium- tekkinud tsüklonit tähistab sünoptilisel kaardil tavaliselt ainult üks kinnine isobaar.
Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (5-6km), pilvede ja sademete piirkond laieneb.
ALGSTAADIUM- on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUM-tekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete piirkond laieneb, tsüklon kasvab kürguse suunas(5-6 km kõrg.)
Kõrgemates õhukihtides on need kaks jõudu tasakaalus ja õhk liigub täpselt piki isobaare (geostroofiline tuul) 3.
Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia, nende vahelin seos Gibbsi vaba energi muutu (nim samuti isobaarseks-isotermiliseks energiaks) tähistatakse G.
Füüsikas ja tehnikas on erilise tähtsusega kolm protsessi isotermiline, isobaariline ja isohooriline protsess.
Füüsikas ja tehnikas on erilise tähtsusega kolm protsessi – isotermiline, isobaariline ja isohooriline protsess.
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e.
Nivoopinna mõiste( definitsioon, näited ja omadused)     DEF: Määramispiirkonna nende punktide (x,y) hulka, mille puhul funktsiooni väärtus on konstantne, nimetatakse selle funktsiooni nivoopinnaks võrrandiga f(x,y)=k, kus k on konstant OMADUSED:  Määramispiirkonna iga punkti läbib üks nivoopind(näiteks isoterm, isobaar)  Nivoopinnad ei lõiku NÄITED:  Topograafilised kaardid  Õhuruumi jooned  Maa magnetvälja tugevused  Temperatuuri jooned  Elliptilised paraboloidid 3.
Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!
Tervis ja m/Estonia, 4 Õpetaja töökava näidis geograafia 9. klassile õhurõhk, isobaar, Vt kordavalt: aastaaegade teke kirjeldamine, analüüs; ohutus: ohtlikud http://www.meteocen temperatuuriamplituud, http://esminfo.prenhall.com/science/geoanimations/, arvutiõpetus: inter- ilmastikunähtused. trale.ch/en/weather/w kliimadiagramm, mereline ja aktiivsed ilmakaardid. eather-for- öö ja päeva pikkus http://www.fourmilab.ch/cgi- mandriline kliima, professionals/) bin/Earth/action?
Absol. 0- piirtemp.millepuhul ideaalsegaasirõhk jääval ruumalal läheneb nullile.Isoprots gaasis- isoterm,isobaar,isohoor.isoterm-jääval temp.
Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist sõltuvust. m pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m 3 ), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K) R- on arvuliselt tööga, mida teeb 1mol gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra.
Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` 4 vee isobaarset kuumutamist aurugeneraatoris, 4 4` vee isobaar-isotermset aurustumist aurugeneraatoris ja 4` 1 veeauru isobaarset ülekuumendamist ülekuumendis.
Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks.
Et saada õhurõhu jaotust teataval maa-alal joonistatakse isobaaride ehk samarõhujoonte kaardid.
TDI energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia isobaariline protsess P=const kui olekufunktsiooni olemasolu.
Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess.
Isobaar ehk samarõhujoon Gradienttuul- Hõõrdevaba tuul , mis esineb igasuguste isobaari joonte korral.Sirgete ja paralleelsete isobaaride korral aga Gesotroofiline tuul .
SEADUS (Gay- Lussaci sedaus): kui gaasi oleku muutus toimub isobaarselt (p=const), siis erimahud sõltuvad võrdeliselt absoluutse temperatuuridega. v1/v2=T1/T2 3.
V/T=V/T (isobaar) · Charlesi seadus jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T=const., kui V=const. (isohoor) · Clapeyroni-Mendelejevi võrrand ehk ideaalse gaasi olekuvõrrand pV=nRT, kui ühikuteks on rõhk p (Pa), mass (g), moolide arv n (mol), ruumala (m³), temperatuur T (K) ja R=8,314 J/molK.
Joonista gaasi isobaar VT-teljestikus, kui temperatuuril 250 K on gaasi ruumala 5 m3.

Liited

isobaar-e
isobaar-i
isobaar-id
isobaar-ide
isobaar-idega
isobaar-ideks
isobaar-idest
isobaar-iga
isobaar-iks
isobaar-ilased
isobaar-iline
isobaar-ilise
isobaar-ilised
isobaar-iliseks
isobaar-ilisel
isobaar-iliselt
isobaar-ilises
isobaar-ilisest
isobaar-ilist
isobaar-iliste

isobaar-ilisteks
isobaar-ilistest
isobaar-ina
isobaar-ist
isobaar-jooned
isobaar-kaardid
isobaar-ne
isobaar-pindadeks
isobaar-se
isobaar-sed
isobaar-seks
isobaar-sel
isobaar-sele
isobaar-selt
isobaar-sena
isobaar-ses
isobaar-sest
isobaar-set
isobaar-seteks
isobaar-väli