Inertgaasid

Kasutatud lausetes (Füüsika)

Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku kaitsekeskkonna, et õhus leiduvad gaasid ei pääseks keevituskaare juurde.
Aga ka säästupirnidel on kaks poolt: jah, neid kasutades kulutame me 70-80% vähem energiat, aga teisalt, säästulambi koostisesse kuulub palju laialdasem hulk keemilisi elemente: volfram, inertgaasid, strontsiumoksiidid, baarium, kaltsiumoksiid ning lisaks eriti mürgine elavhõbe; mistõttu kuulub säästulamp ohtlike jäätmete hulka ning selle kahjutuks tegemine võtab hulga raha ja aega.
Inertgaasid on kasutusel värviliste metallide keevitamisel, süsihappegaas – süsinikteraste ja segugaasid legeer- ja kõrg- legeerteraste keevitamisel.
Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va.
Inertgaasid e väärisgaasid on värvuseta, lõhnata, mittepõlevad, keemiliselt reageerimisvõi- metud elemendid.
Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (nt vesinik, inertgaasid).
Inertgaasid on kasutusel värviliste metal- lide keevitamisel, süsihappegaas legeer -, kõrglegeer- ja süsinikteraste keevitamisel.
4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma.
Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen).
Oluline tähtsus on ahju kuumutuskeskkonnal, mis võib olla tavaline (õhk, kütuse põlemisgaasid jne) või kaitsev (kontrollitav gaasiline keskkond, inertgaasid, vaakum).
· Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast) · Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked, maavärinad · Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid) · Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel jne · Maa tiirleb ümber päikese · Pöörleb ümber oma telje 8.
Elektronstruktuur ja reaktsioonivõime. (joonis 2.11) inertgaasid elemendi keemilised omadused on otseselt määratud tema aatomite välimistel elektronkihtidel asuvate elektronide reaktsioonivõimega.
Sellisteks aineteks on inertgaasid, vesi, vask, kuld, hõbe ja paljud anorgaanilised ning orgaanilised ühendid.
INERTGAASID-ei osale keevituse keemilises protsessis.
Värv hallikasmust Tihedus 1,60 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % Lubatud töötemperatuur õhus, °C 250 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa / 59 PI + 15% MoS2 Rockwelli kõvadus Läbilöögipinge, kV/mm Mahueritakistus, Iseloomustus: 15 % molübdeendisulfiidi lisandiga polüimiid toode on lahenduseks olukordadele, kus määrimine on pea olematu vaakum, inertgaasid (kuivkeskkondades).
· Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed, v.a inertgaasid, mis on atomaarsed.
Gaase kasutatakse: · kaablites · trafodes · kondensaatorites, · kõrgpinge võimsuslülitites, · elektrimasinate jahutamiseks vesinik-hermeetiliselt rõhu all 3 atm, · gasotronides (pildil) ja türotroonides inertgaasid (N, H2,), elavhõbeda ja naatriumi aurud.
 inertgaasid aitavad vältida oksüdeerumist, mida kasutatakse koos süsinikdioksiidiga et vältida pakendi deformeerumist.
ldiseloomustus v 蒿 risgaasid (vananenud nimetus - inertgaasid) He Ne Ar Kr Xe Rn noble gas, rare gas, Edelgas He : s - element lej 蒿 nud : p - elemendid v 舁 iselektronkihi konfiguratsioon : s2p6 v 舁 ise energiataseme orbitaalid t 臺 esti t 臺 tunud (alates Ar-st t 臺 el. t 臺 tunud nii s - kui p - nivood) V 舁 iselektronkihi suur psivus  keemil. passiivsus Oktetireegel: aatomid püavad keemil. reaktsioonides saavutada 8-elekronilist v 舁 iskihti - max stabiilsus He, Ne, Ar - hendeid ei tunta seniajani (v.a. eksimeerid ArO + jmt) Esimesed v 蒿 risgaaside hendid saadi alles 1962 (N.Bartlett, snd 1932) Kanadas, Briti Kolumbia provintsis I reaktsioon : Xe + PtF6  XePtF6 Bartlett, N.
GA- inertgaasid, lenduvad gaasid; GV- KRV- Ioon- kloriid, NO3 ioon CO3 ioon, anioonid ja katiooni.
Lahustunud GAASIDE PÄRITOLU: Atmosfäärist(N2, O2, Ar jt. inertgaasid, CO2 ) Biokeemilistest protsessidest (CO2, CH4, H2S, N2, NH3, H2 )Vulkaanilised gaasid, kivimite metamorfism (CO2, CO, H2S, H2, NH3, vesinikhalogeniidid, inertgaasid).
Maa Veenus Rõhk pinnal 1 atm 90 atm Koostis: (protsentides kuivast õhust) lämmastik 78 % 2% hapnik 21 % -- süsihappegaas 0.03 % 97 % veeaur kuni 4 % 0.1 % inertgaasid 0.95 % ?
Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit?
Kasutami- sel inertgaasid He, Ne, Xe...
Rõhk 1atm,koostis lämmastik 78%,hapnik21%,CO2 0,03%,veeaur4%, inertgaasid0,95% 3) Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele?
Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on:  raud 34,6% (massiprotsent)  hapnik 29,5%  räni 15,2%  magneesium 12,7%  nikkel 2,4%  väävel 1,9% Maa Veenus Rõhk pinnal 1 atm 90 atm Koostis: (protsentides kuivast õhust) lämmastik 78 % 2% hapnik 21 % -- süsihappegaas 0.03 % 97 % veeaur kuni 4 % 0.1 % inertgaasid 0.95 % ?
Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!!