Ideaalgaasi

Kasutatud lausetes (Keemia)

Diferentsiaalkujul saab esimest seadust esitada järgnevalt: Kui teha lihtsustus ning vaadelda sama protsessi ühe mooli ühe kraadilise muutuse jaoks, siis saab termodünaamika I seaduse esitada kujul: 7 (Cp - moolsoojus isobaarilises protsessis, CV - moolsoojus isohoorilises protsessis, R - Universaalne gaasikonstant) Universaalne gaasikonstant näitab tööd, mida teeb üks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra.
Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma ruumala, nimetatakse IDEAALGAASIKS.
Valem: Empiiriline ja Molekulvalem Daltoni seadus Tähtede ja numbrite kombinatsioon: Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. osarõhkude Nomenklatuursed nimetused: summaga.
Nomenklatuursed nimetused: Daltoni seadus Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga.
Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides: - homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt - heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi: - diatermiline soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik - adiabaatne soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Olekuparameetrid Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n) Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala.
Gaaside põhiseadused- Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm) P * V  const P1 V 2  P2 V1 Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. (jooned graafikul- isobaarid) V V1 V 2  const  Charlesi seadus- Jääval T T 1 T 2 ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. (jooned joonisel- isehoorid) Daltoni seadus - Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga.
Avogadro arvu ja Boltzmanni konstandi korrutist nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks: ideaalgaasi olekuvõrrand (Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = z R T , kus z on gaasi moolide arv (gaasikoguse mass jagatud ühe mooli massiga) ja R - universaalne gaasikonstant.
20)Ideaalse gaasi olekuvõrrand.Isoprotsessid ideaalgaasi ehk ka ClayperonMendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus pgaasi rõhk(Pa), Vgaasi ruumala (m3), ngaasi moolide arv (mol), Runiversaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, Tgaasi temperatuur (K) Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne V=const, siis Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne p=const, siis 21)Termodünaamika I seadus.Isoprotsessid Termodünaamika I seadus sätestab, et keha siseenergia saab muutuda tänu soojushulgale, mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle, mida süsteem teeb välisjõudude vastu.
Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala?
Parameetrite omavaheline sõltuvus kujutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT pV=n*RT n=m/M Kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala.
ideaalgaasi olekuvõrrand (Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = z R T , kus z on gaasi moolide arv (gaasikoguse mass jagatud ühe mooli massiga) ja R - universaalne gaasikonstant.
Olekuparameetrid suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist.
Daltoni seadus- Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga.
TD süst süst, mida saab ümbritsevast keskk. kuidagi eraldada ja eksperimen-taalselt uurida Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi olekut iseloomustada (U,H,S,G,F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuv., reaalgaasi oleku.
Võnkesageduste kvantiseeritus on põhjus miks ideaalgaasi võrrand kehtib universaalselt peaaegu kõikide gaaside jaoks.
Henry isotermi teises kujus kasutatakse eeldust, et tegu on madala konts. gaasidega, mille käitumine on lähedane ideaalgaaside omale.
Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: Segude iseloomustamine - Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust.
Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all).
Seega, kui temperatuur kasvab, suureneb jääva ruumala korral võrdeliselt ka gaasi rõhk , ehk . c) Boyle’i-Mariotte’i, ja Charles’i (Gay-Lussaci) seadust ühendab ideaalgaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni võrrand ehk , kus - on gaasioleku konstant: . korral on seos .
ideaalgaasi molekulid põrkuvad omavahel nagu tühisväikeste mõõtmetega elastsed kuulikesed.
Tegelikkuses ideaalgaasi olemas pole, sest molekulidel on ruumala ja nad on omavahel vastastikmõjus.
Mõned tähtsamad seosed: 2.1 Olekuvõrrandid Näiteks siin võib tuua kõigile tuntud ideaalgaasi olekuvõrrandi: pV = R, (2.1) T mille järgi kindel hulk gaasi (tähistatud aine hulgana moolides, ) omab etteantud temperatuuril (T, K) ja rõhul (p, Pa) kindla ruumala (V, m3).
ideaalgaasis molekulide vastastikune toime puudub (elastseid põrkeid ei loeta vastastikuseks toimeks).
Gaase võib vaadelda ideaalgaasina kõrgetel temperatuuridel ja madala rõhu korral.
ideaalgaasi molekulid põrkuvad nagu tühisväikeste mõõtmetega elastsed kerakesed.
Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: PV/T=P1V1/T1 Segude iseloomustamine - Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust.
· Kombineerides omavahel eeltoodud seoseid, saame ideaalgaasi seaduse: · Konstant R on universaalne gaasikonstant.
ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral T = const, isotermiline protsess.
ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant.
ideaalgaasi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), 3   kT 2 R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) on siseenergia mõõt 28, Maxwelli ja Boltzmanni jaotus Maxwell’i jaotus.
Sellised ained, mille Side on seda pol-m, mida rohkem erin-d elem-de elektroneg-d. ideaalgaasi puhul on järgm: P*V=nRT.

Liited

ideaalgaasi-de
ideaalgaasi-dega
ideaalgaasi-deks
ideaalgaasi-del
ideaalgaasi-dele
ideaalgaasi-ga
ideaalgaasi-ks
ideaalgaasi-l
ideaalgaasi-le
ideaalgaasi-na
ideaalgaasi-s
ideaalgaasi-segu
ideaalgaasi-st