Heinamaadel

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Rebase jäljenööri kohtab talvel rohkem metsaservades, heinamaadel ja põldudel, kus reinuvader maiustab hiirtega või püüab jänesele ligi hiilida.
Arukask paljuneb väga edukalt seemnest ja ajab ka kännuvõsu, olles seetõttu üks esimene puuliik (pioneerliik) raiesmikel ning mahajäetud põlluja heinamaadel.
Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega.
Selja- ja tiivasulestik on pruun ning heinamaadel, tumedamate pruunide tähnidega. samuti kuivadel Päranipuala on roostepruun, alakehal raiesmikel. on märgatavad pikitriibud.
(1) Looduslikke niite on mitmesuguseid: 3. aruniit kuival maapinnal heinamaadena kasutatavad niidud, 4. puisniit aruniidul kasvab ka üksikuid puid ning põõsaid, näiteks mahajäetud heinamaadel, on väga liigirikkad, sest seal on nii metsa- kui niidutaimi ja loomi, 5. sooniit märja mullaga niit, tavaliselt sooservadel, 6. looniit paekivisel pinnal, leidub rannikualal ning läänesaartel, 7. luhaniidud asuvad aladel, mida jõed kevadise suurvee ajal üle ujutavad, 8. rannaniidud asuvad mere ääres, seal karjatatakse loomi, sest niitmiseks on maapind liiga kivine.
Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud, kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel), madal- ja siirdesoodes.
Tavaliselt talvituvad kartulimardikad kas kartulipõllul või neid ümbritsevatel heinamaadel.
Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3...5 päeva kestev ränne.
· Sigimine Koevad aprilli II poolel samas veekogus, kus on ise ilmale tulnud - kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja järvedes.
· Võimalusel vältige taimede ja puude õitsemisperioodil jalutuskäike heinamaadel, õitsevatel aasadel, põldudel ning metsas.
Meil esineb rohkesti vabariigi ida- ja edelaosas siirdesoodes ja rabade servades, soostunud heinamaadel.
Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel.
Kui pesa rajatakse luhaservast kuni 500 m kaugusele, siis saagijahile käiakse peamiselt ikka heinamaadel ja luhamaadel.
Kolletanud lehed vaaruvad ja vanguvad." ,,Ütelge: mis tarvis on seda seest- ja väljastpoolt seenetanud, tiisikusehaiget hoonet [koolimaja] veel parandada." ,,Kus kollakas-tõbine rohi heinamaadel soojaga iseennast ära sööb ja ökitavad kõrred viljapõldudeks nimetatud paikades vantsuvad." ...saksa ekspressionismi kontekstis August Stramm: Warten (Ootamine),,der Duft!
Halliste puisniidul ja üksikutel Tõramaa jõe äärsetel luhaheinamaadel.
Madalaveelised veekogud: Kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja järvedes.
Koos sobib mg ja S-iga mllas seob antud kaalium hästi raskema lõimisega mullad suuremas koguses kaaliumi, heinamaadel kaaliumi luksustarbimine.
(Peksar, 2014) Hänilane eelistab pesitseda niiskemapoolsetel karja- ja heinamaadel (nt luha- ja rannaniidud), harvem kohtame teda madalsoodes ning erandjuhtudel ka päris rabades.
Eelistab peatuda suurematel ja avaramatel põldudel või heinamaadel.
Nimelt kasvab ta sageli karja- või heinamaadel, kus ta on üpris väärtusetu taim.
Küünidest suurem osa asus talukompleksides eraldi, heinamaadel.
Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel.
Neile meeldib kasvada ka hooletusse jäetud heinamaadel.
 Tugeva jahulõhna ja -maitsega  Kasvab parkides, puisniitudel, heinamaadel, põõsastikes ja rohtunud  Kasvab parkides ja lehtmetsades. metsades.
„Kus kollakas-tõbine rohi heinamaadel soojaga iseennast ära sööb ja ökitavad kõrred viljapõldudeks nimetatud paikades vantsuvad.”
Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades.
Enamasti tehti heina looduslikelt aru-, luha- ja sooheinamaadelt.
Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes.
Metsades, põldudel ja heinamaadel võib näha metskitsi, rebaseid ja jäneseid.
Seepärast kasvatatakse timutit nii heinamaadel kui ka karjamaadel.
Putukad (rohutirts): elavad niitudel ja heinamaadel.

Liited

heinamaadel-e
heinamaadel-t

Sõnapaarid

luha+heinamaadel
ranna+heinamaadel
soo+heinamaadel
kultuur+heinamaadel