Gaasiks

Kasutatud lausetes (Füüsika)

Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud.
Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur.
Gaasid on ideaalsed juhul kui üks kahest tingimusest on täidetud: 1) Gaaside temperatuur on kõrgem kriitilisest temperatuurist ja kondendseerumine on võimatu seetõttu 2) Gaas on hõre , tema rõhk on väiksem nn küllastava auru rõhust Nimetatud eelduste täitmisel jääb gaas gaasiks võimalike temperatuuri ja rõhu muutuste korral.
Ainete erinevale ühinemisele järgnes vesikinku muutumine plasmast neutraalseks gaasiks (kuna temp langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia).
Peamiseks ohtlikuks gaasiks on süsinikmonooksiid e vingugaas, sest see eraldub enamikel sisetulekahjudel hapniku puuduse tõttu.
Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, seetottu nimetatakse niisugust elektronpilve "elektrongaasiks".
Tööpõhimõte Kliimaseadme külmutis muutub vedel külmutusaine rõhu alanemise ja temperatuuri tõusu tõttu auruks (gaasiks).
Mädandamisel laguneb osa muda orgaanilisest ainest peamiselt metaaniks ja süsihappegaasiks (tavaliselt ei viida lõpuni).
Anaeroobne kääritamine- laguneb osa muda orgaanilisest ainest metaaniks ja süsihappegaasiks, protsess viiakse kuni 90 % teor. gaasist on eraldunud -ei ole enam keskkonnaohtlik.
Seega peab tuuma mass järjest vähenema, kuni lõpuks kogu tema lenduv aine muutub tolmuks või gaasiks.
Kui temperatuur (koos sellega ka elektronide energia) langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6 eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks.
Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul 1) molekule vaadeldakse punktmassidena, 2) molekulidevahelisi põrkeid ja molekulide põrkeid teiste kehadega vaadeldakse absoluutselt elastsetena, 3) molekulidevahelisi tõmbejõudusid ei arvestata.
Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine).
Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks.
Ideaalseks gaasiks nimetatakse lihtsaimat gaasi mudelit (moekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel ei ole vastastikmõju).
Saturnil on olemas take tuum ning tema keskpunktist väljapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt , nagu testing hiidplaneetidel.
Leiutas erinevaid mõõtmisriistu. 1766 hakkas uurima gaasi, mis eraldus metallide reageerimisel hapetage gaas põles nimetaski põlevaks gaasiks.
Miljonite aastate vältel muutsid kuumus ja rõhk puud naftaks, söeks ja gaasiks.
Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks.
Veeldatud gaasid ja nende omadused Veeldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuril ja -rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut.
Ideaalseks gaasiks nim. sellist gaasi, mis Isotermilise protsessi puhul viiakse gaas käitub järgmiste seaduspärasuste kaudu: ühest olekust teise jääval temperatuuril, · pV= const (Boyle`i-Marioette`i temperatuur ei muutu.
Gaasi mille parameetrid rahuldavad alati võrrandit pV = (m M ) RT (ehk ka kujul p = nkT ) nimetatakse ideaalseks gaasiks.
Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood on lillaka värvusega.
Gaasi, mille olekut kirjeldab Clapeyroni-Mendelejevi võrrand, nimetatakse ideaalseks gaasiks.
Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle.
1) gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe- eelne seisund.
1) gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe-eelne seisund.
Komeedi tolm koosneb peamiselt süsinikust ja ränist, gaasiks on veeaur.
· Anaeroobsetes tingimustes konverteerivad denitrifitseerivad bakterid NO 3- lämmastik gaasiks.
4) I2 ( Jood ) - mustjasvioletne metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub (läheb tahkelt gaasiks kergesti, muutudes lilladeks aurudeks) Leidumine ja saamine: Jood on looduses vähelevinud element.

Sõnapaarid

maa+gaasiks
prügila+gaasiks
süsihape+gaasiks
happe+gaasiks
süsihappe+gaasiks
kaitse+gaasiks
täite+gaasiks
saaste+gaasiks
utte+gaasiks
kütte+gaasiks
sinepi+gaasiks
lämmastik+gaasiks
pauk+gaasiks
ideaal+gaasiks
kõrval+gaasiks
vedel+gaasiks
elektron+gaasiks
bio+gaasiks
soo+gaasiks
tehis+gaasiks

põlemis+gaasiks
käärimis+gaasiks
keevitus+gaasiks
inert+gaasiks
vingu+gaasiks
hapniku+gaasiks
põlev+gaasiks