Flaamide

Kasutatud lausetes ()

Regionaalsed ja etnilised parteid n Enamuses liberaalsetes ühiskondades on olemas kultuurilistel eripäradel põhinevad regionaalsed väikeparteid, N: Suurbritannias Wales, Sotimaa, Põhja- Iirimaa, Belgias flaamide ja valloonide parteid. n Ideoloogiliselt sageli parempoolsed ja kodanlikud (N: Flaami Blokk), kuid on ka mitmeid vasakerakondasid (N: Quebecis, Sotimaal ja Walesis).
Inimgruppide eristumise alused *Varanduslikud lõhed – inimesed jagunevad kõrg kesk ja alamklass *regionaalsed lõhed – lõhed maa ja linna vahe, pealinna ja provintsi vahel *Rahvuslikud lõhed – erinevate rahvuste vahel ( belgias flaamide ja valloonide vahel) *Ideoloogilised lõhed – lõhed Kristuse ja Islami vahel; maailmavaatelised lõhed (Külm sõda)
Prantsuse keel kõnelevad inimesed peavad end teistest paremaks, valloonidel on üleolekutunne flaamide suhtes.
Ligi 75% flaamidest on ristitud roomakatolikeks, 55% inimestest ütlevad, et nad on usklikud ja neist 36% tõeliselt usuvad, et Jumal lõi maailma.
Ajalooliselt kujunes flaamide asuala tekstiilitööstus- ja valloonide asuala rasketööstuspiirkonnaks.
Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest.
Brüsseli regioon 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi · maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud: P.P.
Väikesed polnud ka eestlaste, taanlaste, flaamide, norrakate ja sakslaste kaotused umbes 10 000, neist umbes 2 500 eestlast. 1 709 maeti nendest sõjaväekalmistutele ajavahemikus 24.0710.08.1944.

Liited

flaamide-le
flaamide-st

Kirjapilt.