Flaami

Kasutatud lausetes (Kultuur-Kunst)

Jacob Jordaens Elulugu (1593-1678) Sündis Antwerpenis jõuka kaupmehe perre Abiellus 1616. a On vaid ühe korra elus Antwerpenist välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe Tuntumad teosed The King drinks Tuntumad teosed Satüür Tuntumad teosed The Infant Jupiter fed by the goat Amalthea
Tapeti kõrtsikakluses Lihtrahva teema, kerjused, joodikud, prostituudid toodud kristlikkusse maalikunsti Artemisia Gentileshi Artemisia Gentileshi - esimene naiskunstnik Itaalias Purustatud hing - Juuditi temaatika Töötanud inglismaal seinamaalikunstnikuna 45-kraadise nurga all skulptuurid Hispaania ja Flandria ehk flaami kunst 17.sajandil Kalvinistid ja luterlased Omapäraks Hispaanias see, et kunstikeskuseks on Sevilla HISPAANIA Diego Velazquez Kõige tuntum Diego Velazquez kes ka Sevillast pärit Sevilla kunstiakadeemia 1660.a.
Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami- friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv.
Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad, näiteks Rembrandt ja Georges de La Tour flaami maalikunst: Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta.
Nimi Madalmaad seostub tänapäeval eelkõige Hollandiga, see aga on eksitav, sest Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi)keelt.
See maal lubab aimata, et on jäänud üksainus samm iseseisva natüürmordini, mida hakatakse viljelema barokiajastul, eriti flaami ja hollandi maalikunstis.
Saj Mad.maade koolkond Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt. 15 saj ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ja sel ajal moodustasid Mad.maad ka tugeva kultuurilise terviku ning kujundas oluliselt Euroopa kultuurielu, olles rikka riigina soodsaks pinnaseks kunstidele ja muus.le.
Regionaalsed ja etnilised parteid n Enamuses liberaalsetes ühiskondades on olemas kultuurilistel eripäradel põhinevad regionaalsed väikeparteid, N: Suurbritannias Wales, Sotimaa, Põhja- Iirimaa, Belgias flaamide ja valloonide parteid. n Ideoloogiliselt sageli parempoolsed ja kodanlikud (N: flaami blokk), kuid on ka mitmeid vasakerakondasid (N: Quebecis, Sotimaal ja Walesis).
Nüüd juba enam kui 30 aasta jooksul on Hortus uurinud ja esitanud oma programmides Euroopa muusikat 8. kuni 20 sajandini: -gregooriuse koraal - orgaanumid - keskaegsed liturgilised draamad - hümnid ja motetid - franko-flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse sansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.- 18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika.
Nõidade sabatid, koletised, saatanlikud tegelased - "mustad pildid" Tänu tihedatele sidemetele Madalmaadega rikastusid Habsburgide kuninglikud residentsid flaami maalide ja Belgia käsitööliste punutud seinavaipadega.
2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond.
Madalmaade muusika 15.-16. sajandi III põlvkond Perioodist · prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas. · selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas. · meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika · harmoonia mängib järjest suuremat rolli · tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust · ilmuvad piltlikud ja tundelised väljendusvõtted.
Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat.
Kuulsaid kunstnikke Rokokoo ajastul Antonia Watteau - Ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi.Francois Boucher- Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke.
Georg Böhm (1661- 1733), organist ja helilooja, kuulus nende saksa 16. ja 17. sajandi tagasihoidlike muusikute hulka, kes omandasid ja töötasid ümber Itaalia, flaami ning osalt Prantsuse instrumentaal- ja vokaalkunsti loomingulisi kogemusi ning valmistasid oma kodumaal märkamatult ette suure pinna Sebastian Bachi loomingulise geeniuse õitselepuhkemiseks.
Ametlik keel on portugali keel, kuid esineb ka flaami ja aafrika päritoluga dialekte.
Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades).
flaami barokkmaal- Rubens- teemad piiblist, antiikmütoloogiast, portreed, maastikupildid.Ühendatud on elulähedus ja idealiseerimine.Erinevate materjalide kujutamine, usutavad üksikasjad.Maalid on soojad, dünaamilised, säravad.
Sajandil 16. sajandi alguses hakkas Itaalia muusika taas õitsema seoses paljude prantsuse ja flaami muusikute maaletulekuga Itaalia sõdade ajal 15.-16. sajandi vahetusel, aga ka uue situatsiooniga poliitikas ja majanduses.
Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud.
Flaami: Tähtsaim esindaja Peter Paul Rubens (1577-1640) Edu saatis teda juba loomingutee alguses, mil ta sai ohtralt tellimusi nii kodust, kui välismaalt.
Oratooriumid ,,Messias" ja ,,Jephta" Ooper ,,Julius Caesar" Kunst Jan Vermeer(Holland) Klaas veini, Geograaf, Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Anthonis van Dyck(flaami kunstnik) Perekonna portree, Autoportree päevalillega Rembrandt(Holland) Öine vahtkond Eestis Barokk oli lossiarhidektuuri hiilgeaeg(Kadrioru loss).
Lõpuks oli kunstnik teostanud oma unistuse järele jõuda flaami maalikunstnikule Peter Paul Rubensile.
Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia.
Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: · germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), · balti (leedu, läti), · slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled.
flaami juurtega Michel Sittow oli kogu Euroopas hinnatud meister, muuhulgas Hispaania õukonnakunstnik aastail 1494-1504 ja 1516-1517 - ajastul, mil lõpetati reconquista (Pürenee poolsaare tagasivallutamine mauridelt) ja läkitati oma merereisidele Kolumbus.
Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu".
11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani.
Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad.
3 Belgia asend Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades).
(kool) Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina Referaat Koostaja: (10.klassi õpilane) 2008 Orlando di Lasso Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja.

Liited

flaami-d
flaami-de
flaami-dele
flaami-dest
flaami-keelne
flaami-keelses
flaami-keelsest
flaami-pärane

Sõnapaarid

franko+flaami