T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Estuaar
Kasutatud lausetes (
Geograafia)
Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel.
Estuaarid poolsuletud rannikuveekogud, millel on vaba ühendus ookeaniga, vesi on märgatavalt lahjendatud.
Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud.
Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded.
Limaanid on suuremal või vähemalt määral maasäärega eraldatud
estuaar
e. lehtersuue – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud delta e. suudmemaa – jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu harujõgi – peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru.
Kui vesi viib setted ära, siis võib tekkida lehtersuue (
estuaar
) Inimene muudab rannikut ehitustegevusega, muulide rajamisega.
Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa.
Estuaar e lahtersuue jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud.
Rannikualad, atollid, fjordid,
estuaar
id mered
liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks Kaspia ja Araali.
Jõgede lehtersuue ehk
estuaar
on definitsiooni järgi suure jõe sügav, mere poole laienev suue või kitsas suudmelaht (Masing, 1992).
jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht Mis on
estuaar
?
Jõesüsteemid ja valgalad, Baeri seadus, deltad ja nende kujunemine,
estuaar
id ja limaanid.
Estuaar - mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa.
Linna madalamad osad ulatuvad meretasemeni, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci
estuaar
ehk
limaan ulatub merest kaugele.
Millistes looduslikes tingimustes tekib delta, millistes
estuaar
?
estuaar
ehk
lehtersuue on jõe suud me osa, mis on m ere poolt üleujutatud.
estuaar
ehk
lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud.
LÄÄNEMERI n Pindala 373000 – 415266 km2 n Maht 21721 km3 n Keskmine sügavus 52 m n Suurim sügavus 459 m • tohutu
estuaar
- suuremastaabilised protsessid - vahetus basseinide vahel • suur järv - Tuuletsirkulatsioon 48 - pinna- ja siselained - termokliini evolutsioon • väike ookean - Frondid - mesomastaapsed keerised - termohaliinsed efektid ja - peenstruktuur Baltic Proper Gulf of Riga Gulf of Finland Gulf of Bothnia 193 100 945 475 111 95 122 500 611 140 0 119 2 27 24 15 Baltic Sea WATER EXCHANGE km /year3 Tr=24 years Tr=4.6 years Tr=1.8 years Tr=3.3 years Tr=4.8 years
Mis on
estuaar
?
Liited
Sõnapaarid
Kirjapilt
.