Enamsaagi

Kasutatud lausetes (Põllumajandus)

Yx=Y0+bx-cx2 Väetiste efektiivsust saab väljendada: Kogu e üldine enamsaak( E) E=bx-cx2 Keskmine enamsaak 1kg toiteelemendi kohta bx-cx / x selle puuduseks on see et me ei saa vastust millise väetisnormi juures lõpeb tegelik enamsaak Täiendavalt antud väetisühiku(1kg) efektiivsus ( Y') mida näitab eespool toodud ruutvõrrandi tuletis y'= b-2cx see ( nim ka diferentsiaal e piir efektiivsus ) annab kõie usaldusväärsema ja tõepärasema pildi väetiste tegelikust efektiivsusest Agronoomiliselt maksimaalne väetusnorm(xmax)- väetusnorm millega saame kõige suurema saagi ( ka enamsaagi ) seeon väetisnorm kus juurde antud väetis enam saaki ei suurenda vaid iga täiendavalt antud kg hakkab saaki vähendama.
Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piimatoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemetega.
Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piirtoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega.
Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks.
Ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega.
Kasum – müügitulu -kulud kokku Struktuuri % - (perioodi näitaja*100)/kulud kokku(või varad kokku, olenevalt otsitavast) Muutuse % - (perioodide muutus x 100)/periood I Kulude tootlikkus- Müügitulud/kulud kokku (perioodid I, II) Varade tootlikkus – müügitulu/varad Varade mahukus - varad/müügitulu Kulurentaablus – kasum/kulud kokku *100 (%) SE (summaarne enamsaak) – saagi juurdekasv esialgse ehk lähtesaagi suhtes. (sisendi hektarisaagist lahutada O sisendi hektarisaak) KE (keskmine enamsaak) – leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi (kogu-) ressursside (KR) kohta.
Tootmises arvutatakse enamsaagi esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes.
·Muldade väetistarbest ·Kasvatatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest ·Planeeritava saagi suurusest ·Väetiste toimeaine kasutamise koefitsientidest ·Mida parem on väetiste lahustuvus, seda suurem on harilikult nende otsemõju ja seda väiksem järelmõju ·Sõnniku ligikaudne järelmõju külvikorras enamsaagina oleks teravilja ja kartuli puhul vastavalt 30-40 kg ja 150-200 kg/t sõnniku kohta (0,8-1,0 kg N; 0,13-0,22 kg P; 0,58- 0,91 kg K).
Kui lutserni ja põlheina agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm tuli 0, siis järelikult ei saa olla nendel ka majanduslikult optimaalset väetisnormi ja need tuleb jätta väetamata. b( P1  ce)  ev 2c( P1  ce) xmaj = P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – enamsaagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta 13  Agronoomiliselt maksimaalne lämmastikväetisnorm 1. külvikorraväljale, kus kasvatatakse kaera: 10,5 =105t /ha Xmax = 0,100 Majanduslikult põhjendatud lämmastikväetiste normid: 10,5 ( 0,2−0,02 )−1,2 =38 Xmaj: 0,100(0,2−0,02) kg/ha  Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm 2. külvikorraväljale, kus kasvatatakse lutserni: Kordajad b ja 2c on võrdsed 0ga, mistõttu on ka xmax = 0 Sellest järeldub, et lutserni ei ole vaja mineraalväetistega väetada.
Tegelik enamsaak posit. näilise enamsaagi efektiivsus negat.
Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine.
10:Sumaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine.
enamsaagi arvutamine SE, KE, AE (tabel) 5.

Liited

enamsaagi-d
enamsaagi-ga
enamsaagi-ks
enamsaagi-na