Elektronpaaride

Kasutatud lausetes (Keemia)

Vaskammiin kompleks on liiga püsiv, lisaks on ta ümbritsetud ligandidest, mis takistavad tsingil ligi pääsemast ja lõppude lõpuks on tsingil ja vasel piisavalt erinev elektronkonfiguratsioon ja ta ei sobi samasugust ammiinkompleksi moodustama, ammiinligandid vajavad just sellist stabiilset sidet tühjade orbitaalide ja vabade elektronpaaride vahel, mitte aga paremat redutseerijat, kes loovutaks elektrone kergemini.
Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel.
Keemiline side-aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju,mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine-aine,milles aatomid on seotud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side,mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kvarts-ränidioksiidi põhiline esinemisvorm looduses Metalliline side-keemiline side metallides,tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.
Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekulideks ning aatomeid või ioone kristallideks Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega toimuv reaktsioon, soojuse neeldumine on suur, sest energiakulu sidemete lõhkumisel lähteainete molekulides on suur Energia reegel molekuli ja ühendi kohta Molekulil on alati väiksem energia kui tema koosseisus olevatel üksikutel aatomitel Energia reegel keemilise sideme moodustamisest ja katkemisest tekkimiseks või lagunemiseks peab energia kas vabanema või neelduma Keemiline side tekib 1)aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumisel 2)aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumisel Kovalentne keemiline side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side (Mitte)?
· Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud.
Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatilise tõmbumise tulemusena, Kovalentne side ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side aga ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Molekulvõre võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja keemistemperatuuridega ning pehmed Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides.
Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel,kovalentside-elektronpaaride ühistamisel Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas.Sellist sidet nimet. kovalentseks e. homeopolaarseks.
Koordinatiivsed sidemed on kovalentsete sidemetele teatud mõttes sarnase jõuvälja omadustega mõjud ühtede aatomite tühjade elektronorbitaalide ja teiste ergastunud vabade elektronpaaride vahel.
Moodustumise põhjused Sideme konkreetseks tekkepõhjuseks on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine.
Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine.
Polaane side on metallide ja ioonide vahel, kusjuures selle mõõdupuuks on elektronegatiivsus. (dipoolmoment) Vastavalt sidemes osalevate elektronpaaride arvule jaotatakse sidemeid 1 2 3 sidemeteks, vastavat suurust nimetatakse sideme kordsuseks.
Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma.
· molekulvalem väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb · Molekul aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis · indeks näitab ühe ja sama elemendi aatomite arvu molekulis · keemiline side vastastiktoime, mis seob aatomid molekuliks (või aatomid ja ioonid kristalliks) · kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud keemiline side.
Mg:+12|2)8)2) 1s22s22p63s2 p-element III A VIII A rühm s-element I A ja II A rühm d-element (B- rühma metallid) keemiline side Aatomite vaheline seos keemilistes ühendustes Keemiline side on tingitud ühiste elektronpaaride moodustumisest või ühe elektronpaari moodustumisest või seotud elektronide liitmise ja loovutamisega Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Liigitus: Kovalentne side aatomite vaheline side.
HALOGEENIDE MÕISTED 1)polaarne kovalentne side moodustub erinevate mittemetallide vahel ühiste elektronpaaride abil. 2)halogeeniühend orgaaniline ühend, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)osalaeng - väiksem elektroni laengust.
Keemilise sideme tekkepõhjus on kas aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumine või aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumine (iooniline side).
Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena.
Kuna kõikide aatomite valentselekrtonid tiirlevad korraga ümber 2 tuuma, siis muudustub aatomite vaheline kovalentne side elektronpaaride kaudu.
Ühiste elektronpaaride moodustamine või elektronide litmine- loovutamine sab toimuda kemilisetes reaktsioonides.
Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis.
Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel.
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet.
Nende vabade elektronpaaride arvel saab moodustuda vesinikside teise alkoholi või vee molekuliga.
H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel.
MgO Kovalentne side Keemiline side, mis moodustub ühiste elektronpaaride vahel on kovalentne side.
KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel.
Kovalentne side on vajalik selleks, et saada ühiste elektronpaaride abil väliskihile 8 elektroni ?
Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks.

Liited

elektronpaaride-ga
elektronpaaride-le
elektronpaaride-s
elektronpaaride-st

Sõnapaarid

naaber+elektronpaaride