Elektronpaare

Kasutatud lausetes (Keemia)

Kovalentse sideme polaarsus ja iooniline side Eristatakse sidet moodustavaid ( bp , bonding Kui side tekib kahe ühesuguse elektronegatiivsusega pair) ja sidet mittemoodustavaid elektronpaare ( aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt.
Esimese lgi vitalismi teooriale andis saksa keemik Friedrich Whler, kes 1828. aastal sai endalegi ootamatult ammooniumtsanaadi kuumutamisel karbamiidi ehk uurea ehk kusiaine. valents - Valents on aatomi omadus moodustada aatomite vahele hiseid elektronpaare, mille tulemusel saab vimalikuks keemiliste sidemete teke teiste aatomitega.
Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks.
Polaarne kovalentne side Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole.
Mittepolaarne kovalentne side • Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks Polaarne kovalentne side • Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole.
· Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, voi aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on vordne, seovad molemad aatomid uhiseid elektronpaare vordse jouga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks Polaarne kovalentne side · Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mojutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole.
Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks.
2) Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone.
Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga.
Mittepolaarne kovalentne side- kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga.
Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks 11.
Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne (Δx = 0), seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning suurem elektrontihedus on jaotatud mõlema aatomituuma suhtes sümmeetriliselt.
Kovalentse sideme tekkekorral, tekib ühiseid elektronpaare just nii palju, et aatomi väliskihis oleks oktett Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus ( X) iseloomustab aatomi võimet siduda või loovutada elektroni.
Valents - aatomi omadus moodustada aatomite vahel ühiseid elektronpaare, mis põhjustavad keemilise sideme tekke.
 Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.
Küllastumata rasvhapped- esineb üks või haploidset tütarrakku. elektronpaare on see side mittepolaarne.
Elektrofiilne tsenter-vabad ja osaliselt vabade orbitaalidega piirkonnad, mis on võimelised vastu võtma vabu või osaliselt vabu elektronpaare neile vabadele orbitaalidele.
Iga elektronpaari tekkeks on kaks võimalust:  Kumbki aatom annab ühe elektroni  Üks aatom (doonor) annab elektronpaari ja teine aatom (aktseptor) annab vaba orbitaali Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm ( vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside).
UV ja nähtava valguse spektroskoopia põhimõte: On lõhustuvaid,siduvaid ja on mittesiduv. d->d*-ei näe UV/VIS spektroskoopias.Suur energia,vastab C-C;C-H;C-O,C-x sidemete lõhkumisele. n->d*-aine peab sisaldama aatomeid kus on paardumata elektronpaare.Ei ole intensiivne n->pii* ja pii->pii*-ainel peab olema mitmekordsed sidemed ja resonantsstruktuurid.Intensiivne.
Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside: · üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar · kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari · kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.
CH4C + H2 = CH4 Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste aatomitega ühiseid elektronpaare.
Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul, seega tõmbab ühiseid elektronpaare tugevamini enda poole.
Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare.
▪ Eristatakse sidet moodustavaid (, bonding pair) ja sidet mittemoodustavaid elektronpaare (, lone pair).
Ühiseid elektronpaare võib olla kuni 3, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside (ühinenud kolm elektronpaari).
Selle tõttu seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga.
Hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronpaare tugevamini.
Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm.