T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Elektronpaar
Kasutatud lausetes (
Keemia)
Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone, st elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist
elektronpaar
i.
Sigma sideme lagunemisel tekivad vabad radikaalid, mis on kõrge energiaga osakesed (omavad üksikud elektroni) ja püüavad oma üksiku elektroni igal võimalusel ühendada teise osakese elektroniga, et tekiks
elektronpaar
, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake.
*Kompleksimoodustaja tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; *Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba
elektronpaar
(H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Põhimõisted *Koordinatsiooniarv iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; *26, levinumad 4 ja 6 *Koordinatsioonisfäär moodustub ligandidest; *Sisesfäär kompleksimoodustaja koos ligandidega,valemis kirjutatakse nurksulgudesse;neutraalne, positiivne komplekskatioon,negatiivne kompleksanioon.
· Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad =>
elektronpaar
on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side.
Elektronegatiivsus- on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone, st elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist
elektronpaar
i.
Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine
elektronpaar
on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses.
Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba
elektronpaar
(H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon.
Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba
elektronpaar
mille
ga ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon.
Vedelikud või tahked ained o Hüdrofoobsed o Suure tihedusega · Füsioloogilised omadused: o Mürgised ( RF
elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole ja tekib polaarne kovalentne side.
Esimese etapi toimumist hõlbustab suhteline steeriline avatus (tasapinnaline süsinik) ja karbonüülrühma hapniku võime võtta enda peale kaksiksidemelt
elektronpaar
.
Nimelt karboksüülrühma positiivse osalaenguga süsiniku aatom tõmbab enda poole hüdroksüülrühma hapniku aatomi
elektronpaar
i.
Keemilise sideme liigid Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Ühine
elektronpaar
elektroni
üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III.
Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatilise tõmbumise tulemusena, Kovalentne side ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side aga ühiste
elektronpaar
ide vahendusel
aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, millel on vaba
elektronpaar
.
Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole.
POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine
elektronpaar
on elektronegatiivsema poolt.
CaCO3 lagunemine reaktsiooni kiirus on aeg, mille jooksul 1 g ainet reageerib süsivesinik aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust. alkohol orgaanilises keemias aine, mis sisaldab OH rõhma karboksüülhape aine orgaanilises keemias, mis sisaldab COOH rühma üksikside side, kus on ühinenud üks
elektronpaar
kaks
ikside side, kus on ühinenud kaks
elektronpaar
i kolmikside
side, kus on ühinenud kolm
elektronpaar
i. polümeer aine, millel on palju hargnenud ahelaid mool aine hulga ühik molaarmass aine ühe mooli mass grammides.
Koordinatiivsed sidemed on kovalentsete sidemetele teatud mõttes sarnase jõuvälja omadustega mõjud ühtede aatomite tühjade elektronorbitaalide ja teiste ergastunud vabade
elektronpaar
ide vahel
.
Toatemperatuuril püsiv XeF6 molekul on moonutatud oktaeedri kujuline sp3d2f hübridiseerunud (molekul on viisnurkse bipüramiidi kujuline, mille ühes tipus on vaba
elektronpaar
).
33. ruumivõre 34. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 35. metall lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja soojusjuht; iseloomulik läige jm) 36. elektonegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist
elektronpaar
i.
Kovalentse polaarse sideme korral on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne oksüdatsiooniaste, sest ühine
elektronpaar
tõmmatakse
elektronegatiivsema elemendi suunas.
Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste
elektronpaar
ide moodustamine
.
Selleks, et elektronid saaksid moodustada
elektronpaar
i, peavad nende magnetväljad olema vastassuunalised.
Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba
elektronpaar
elektrofiil
ne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng.
Kovalentne side side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad
elektronpaar
i.
Kovalentne side keemiline side, milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat
elektronpaar
i.
Näiteks liitub tsüklopropaanile kloor ja tekib 1,3 dikloropropaan CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br - bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl - 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise
elektronpaar
i enda
poole ja saab seega negatiivse laengu.
Näiteks liitub tsüklopropaanile kloor ja tekib 1,3 dikloropropaan CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise
elektronpaar
i enda
poole ja saab seega negatiivse laengu.
Mg:+12|2)8)2) 1s22s22p63s2 p-element III A VIII A rühm s-element I A ja II A rühm d-element (B- rühma metallid) keemiline side Aatomite vaheline seos keemilistes ühendustes Keemiline side on tingitud ühiste
elektronpaar
ide moodustumise
st või ühe
elektronpaar
i moodustumise
st või seotud elektronide liitmise ja loovutamisega Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Liigitus: Kovalentne side aatomite vaheline side.
Nukleofiilsustsenter aatom, millel on vaba
elektronpaar
ja negatiivne laeng või osalaeng.
Liited
Sõnapaarid
Liited
elektronpaar-e
elektronpaar-i
elektronpaar-id
elektronpaar-ide
elektronpaar-idega
elektronpaar-idele
elektronpaar-ides
elektronpaar-idest
elektronpaar-iga
elektronpaar-iks
elektronpaar-il
elektronpaar-ile
elektronpaar-ina
elektronpaar-is
elektronpaar-ist
Kirjapilt
.