T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Elektronipaari
Kasutatud lausetes (
Keemia)
Elektronkihtide (orbitaalide) täitumise järjekord on kujutatud järgmisel skeemil: Elektronkonfiguratsioonide esitamiseks kasutatakse järgmisi kujutusviise (hapniku aatomi näitel): Elektronvalem: Lõpuni täidetud elektronkihte tähistatakse sageli lihtsuse mõttes vastava perioodi viimase elemendi (milleks on väärisgaas) sümboliga, mis pannakse nurksulgudesse: Orbitaaldiagramm: Kahte samal ruumiorbitaalil paiknevat (erineva spinniga) elektroni nim.
elektronipaari
ks.
Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste
elektronipaari
de moodustumisel
Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud.
Elektronid esinevad keemilistes ühendites harilikult
elektronipaari
de kujul
, milles paardunud elektronid paiknevad samas ruumipiirkonnas ning omavad sama energiat (paljudes vabades aatomites ning mõnedes, harilikult suhteliselt ebastabiilses olekus ühendites, esinevad elektronid ka paardumata kujul).
Elektronid transpordituna ensüümilt ensüümile jõuavad järjest madalamale energiatasemele kuni lõpuks seotakse hapnikuga ning iga NADH + H+ poolt transporditud
elektronipaari
ülekandel
sünteesitakse kuni 3 ATP ja FADH2 transpordil 2ATP-d, sest FADH2 loovutab enda elektronpaari energeetiliselt madalamal nivool.
Püsiva elektronkihi võivad elementide aatomid saavutada ka ühise elektonipaaride moodustamisel teiste aatomitega Ühiste
elektronipaari
de moodustamisel
tekivad aatomite vahel kovalentsed sidemed.
Kordamine 1. keemiline side- aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. kordne side-keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise
elektronipaari
abil
. elektronipaar- kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, mooustades ühise elektronpilve.
Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet t’mmata keemilises sidemes enda poole ühist
elektronipaari
.
Mittemetallid (samad). b) Polaarne kovalentne side Kui ühinevad kaks erineva elemendi aatomit, millest üks on mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist
elektronipaari
tõmmatakse
tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole.
Selleks, et elektronid saaksid moodustada
elektronipaari
, peavad nende magnetväljad olema vastassuunalised.
PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU Kõrge elektrontihedusega alad (sidemete
elektronipaari
d ja vabad
elektronipaari
d) tõukuvad üksteisest eemale.
Radikaal püüab selle elektroniga luua
elektronipaari
kas
teise radikaali paardumata elektroniga või ühe elektroniga
elektronipaari
st, mis moodustab keemilist sidet mingis teises osakeses.
Kovalentse sideme tekkemehhanism: doonoraatom annab
elektronipaari
, aktseptoraatom vakantse orbitaali.
Nukleofiil, elektrofiil Nukleofiil : (neg.laeng, omab vaba
elektronipaari
, armastab tühja orbitaali, omab nukleofiilsustsentrit) Elektrofiil : (pos. laeng, omab tühja orbitaali, armastab elektrone, omab elektrofiilsus tsentrit) H+ -elektrofiil, :NH3 nukleofiil, BCl3-elektrofiil , :OH- -nukleofiil Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga.
Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(I)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri- ning polüdentaatsed – st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba
elektronipaari
kaudu
.
Elektronpaari doonor aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari
elektronipaari
aktseptor
teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali.
Iga side on moodustatud
elektronipaari
poolt
, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt.
Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe
elektronipaari
.
Ülesande nr Esimene aatom Teine aatom Elektroni(de) üleminek /
elektronipaari
moodustumine
Keemilise sideme tüüp 2 Cl Na elektroni üleminek iooniline 4 F F
elektronipaari
moodustumine
kovalentne 6 F Mg elektroni üleminek iooniline * H
elektronipaari
moodustumine
kovalentne side * H
elektronipaari
moodustumine
iooniline side * Cl Al elektroni üleminek iooniline
HCl, CO) Iooniline side ... keemiline side, mis tekib valentselektroni üleminekul ühelt aatomilt teisele
elektronipaari
moodustamisega
; on iseloomulik metalliühenditele kõige tüüpilisemate mittemetallidega. x 1,7 (1,9) näit.
Struktuuriefektid orgaanilises keemias (õpik II osa lk 134135; sulgudes teaduslik nimetus): a) sidemete delokalisatsioon (mittepolaarne resonantsiefekt); b) laengu või
elektronipaari
delokalisatsioon
(polaarne resonantsiefekt); c) sidemete polariseeritus (induktsiooniefekt).
14.09.2021 Viia Lepane 9 14.09.2021 Viia Lepane 10 Kovalentne side Kaksik- ja kolmikside • Molekulides hoiavad aatomeid tavaliselt koos kovalentsed sidemed – keemiline side, • Kui kaks aatomit jagavad ühiselt kahte või milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet kolme
elektronipaari
, on tegemist vastavalt moodustavat elektronpaari.
Kovalentne side Kovalentne side keemiline side, mis tekib ühise
elektronipaari
abil
aatomite elektronorbitaalide kattumisel.
Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba
elektronipaari
kaudu
.
Struktuuriefektid orgaanilises keemias (õpik II osa lk 134–135; sulgudes teaduslik nimetus): a) sidemete delokalisatsioon (mittepolaarne resonantsiefekt); b) laengu või
elektronipaari
delokalisatsioon
(polaarne resonantsiefekt); c) sidemete polariseeritus (induktsiooniefekt).
Kovalentne side Kovalentne side – keemiline side, mis tekib ühise
elektronipaari
abil
aatomite elektronorbitaalide kattumisel.
Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil, moodustavad
elektronipaari
.
Võimet tõmmata sideme
elektronipaari
enda
pole iseloomustatakse aatomi elektronegatiivsusega, mida tähistatakse χ (kreeka täht hi).
Kovalentne side, konkreetsed näited (joonis 2.25, 2.26, 2.27) Kovalentse sideme lihtsaim näide on H 2 molekul, kus 2 vesiniku aatomit moodustavad kovalentse sideme ühitades enda 1s1 elektronid ühisesse
elektronipaari
.
Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist
elektronipaari
rohkem
enda poole.
Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab
elektronipaari
enda
pool, tekivad osalaengud.
Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise
elektronipaari
abil
.
Liited
Sõnapaarid
Liited
elektronipaari-d
elektronipaari-de
elektronipaari-deks
elektronipaari-dest
elektronipaari-ga
elektronipaari-ks
elektronipaari-le
elektronipaari-osaline
elektronipaari-st
Kirjapilt
.