Elektrongaas

Kasutatud lausetes (Keemia)

Metallitüki moodustumisel selle vastastikuses mõjutuses olevate aatomite väliskihi elektronid eralduvad aatomitest ning neist saavad kogu metallitüki ühised omandid, metallis moodustub positiivse laenguga ioonide kogum, mille vahel liigub korrapäratult vabade elektronide hulk e elektrongaas.
Lihtainena esinevad metallid aatomitest kristallidena, milles aatomid paiknevad lähestikku ja välised elektronkihid (orbitaalid) kattuvad osaliselt, mistõttu on võimalik elektronide liikumine aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristali (nn elektrongaas).
● Väliskihtide elektronid eralduvad kergesti metalli aatomist ja tekivad positiivsed ioonid, moodustavad metali kristallvõre ● Vabanenud suure liikuvusega elektronid moodustavad nn elektrongaasi, mis täidab kristallvõre ioonidevahelise ruumi ja tekitab kogu võret hõlmava delokaliseeritud sideme ● elektrongaas põhjustab metallide kõrge elektri- ja soojusjuhtivuse ja metalse läike ● Metallilisel sidemel puudub suunalisus ja küllastatavus, suhteliselt tugev keemilise sideme liik.
Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: 1)aatomvõre – võre sõlmpunktides asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentsete sidemetega; aatomvõrega ainetel (teemant, grafiit, räni) on suur kõvadus, nad ei juhi elektrivoolu ja ei lahustu vedelikes;2) molekulvõre – võre sõlmpunktides on molekulid, mis on nõrgalt seotud; molekulvõrega ained (jää, tahke ammoniaak, CO2) on kergsulavad, vees vähelahustuvad, ei juhi elektrit; 3)ioonvõre- sõlmpunktides on vaheldumisi positiivsed ja neg. ioonid, mis on seotud statsionaarsete jõududega (NaCl, CaCl2); ioonvõrega ained lahustuvad kergesti vees, on suur sulamisjakeemistemp.4) metallivõre – võresõlmedes on ioon-aatomid(teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas.
Lihtsama käsitluse järgi moodustavat valentselektronid metallides n-ö elektrongaasi, liikudes vabalt positiivse laenguga metalliioonide vahel.
Metallilist kristalli hoiab koos Metalli positiivsete ioonide vahel vabalt paiknev elektronide pilv ehk elektrongaas.
NT: spinni kvant on ½ Tõrjutusprintsiip ehk Pauli printsiip- kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus Energiatsoonid metallides, dielektrikutes ja pooljuhtides- Pooltäidetud tsooni elektronid ongi liikumisvõimeline elektrongaas metallides.
HCl, CO) Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi.
Seega hakkavad väliskihi elektronid liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli elektrongaas.
18 Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi.
17 Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi.
Metalli võre sõlmpunktides on positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad vabas olekus elektronid (sellest tulenevad metalli omadused).elektrongaas ümbritseb positiivseid ioone ja neil pole kindlat sidet üksikute ioonidega.
ELEKTRONGAAS- metalliaatomite valentselektronide kogum kristallvõres.
Metalliline side onkeemiline side, milles samaaegselt osalevad nii aatomid, positiivselt laetud ioonid kui ka elektronid (elektrongaas).
· Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum.
Näiteks vee molekulis, põhjustab molekulide assotsiatsiooni, ainete lahustumist, kristallumist • Vabanenud suure liikuvusega elektronid jne. moodustavad nn. elektrongaasi, mis täidab kristallvõre ioonidevahelise ruumi ja tekitab kogu • Intermolekulaarne (molekulide vaheline) H-side võret hõlmava delokaliseeritud sideme. – el. neg. aatom on teises molekulis; • elektrongaas põhjustab metallide kõrge elektri- Näiteks orgaanilistes ühendites sisemolekulaarne ja soojusjuhtivuse ja metalse läike. struktuur, valkude spiraalne ehitus • Metallilisel sidemel puudub suunalisus ja • Sarnasus kovalentse sideme doonor-aktseptor küllastatavus, suhteliselt tugev keemilise sideme mehhanismiga liik 14.09.2021 Viia Lepane 37 14.09.2021 Viia Lepane 38 7
 Seega hakkavad väliskihi elektronid liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli – elektrongaas.
elektrongaasiks nimetatakse väikese tihedusega elektronpilve mille moodustavad valentselektronid, mis pole seotud ühegi konkreetse tuumaga.
Olukorda võib vaadelda nii, et positiivsete metalliioonide vahel liigub elektrongaas.
· Metalli kristallivõres on metallioonid ja nende vahel poolvabalt liikubad elektronid elektrongaas.
elektrongaasik nim väikse tihedusega elektronpilve mille moodustavad valentselektronid, mis pole seotud ühegi konkreetse tuumaga.
Positiivsete ioonide vaheline elektrongaas tahkises, kus oskased paiknevad kindal korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast.
 Elektrongaas – metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum.
Ioonide vahel liiguvad poolvabad elektronid, mis mood elektrongaasi.
Esineb metallides nt.Na,Al. +metallikatioon,-metallielektron.Metallikatioonide vahel on poolvabad elektronid- elekrongaas.Metalli painutamisel/tõmbamisel elektrongaas paigutub ringi,sp metall ei purunegi.1)Hea töödeldavus(elektrongaas katioonide vahel) 2)Head elektrijuhid-poolvabad elektronid 3)Head soojusjuhid-pv elektronid 4)Hea peegeldusvõime-pv elekt.
4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas.
Positiivsete ioonide vaheline elektrongaas tahkiseid jaotatakse ka osakeste paiknemise korra järgi.
Metalsed tahkised ehk metallid koosnevad katioonidest, mida hoiab koos elektrongaas (nt s- ja d-elemendid).
Tahkiste tüübid: 1)Ioonkristall(NaCl, MgO, LiF) erinimeliste naaberioonide tõmbumine 2) Aatomkristall(teemant, Ge, Si) naaberaatomite ühised elektronpaarid 3) Molekulkristall(jää, O2, CO2) polaarsete naaberaatomite tõmbumine 4) Metall(Cu,Al,Zn) positiivsete ioonide vaheline elektrongaas.
Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas.
Metalliline side – kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas.

Liited

elektrongaas-i
elektrongaas-id
elektrongaas-iga
elektrongaas-iks
elektrongaas-ile
elektrongaas-is