Düsplaasia

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Rakuline atüpism (düsplaasia) Kondüloomid Foto: atüüpilised koilotsüüdid tsütoloogilises äigematerjalis (Papanicolaou) Foto: terav kondüloom nõrgal suurendusel (H&E) Düsplaasiad- emakakaelal sagedamini lameepiteelis esinevad vähieelsed seisundid, prekantseroosid Tekkepõhjus: kõrge riskiga HPV infektsioon Morgoloogiliselt eristatakse düsplaasiates 1. nõrka astet (dysplasia epithelii gradus levis, CIN1) 2. mõõdukat astet (dysplasia epithelii gradus moderata, CIN2) 3. tugevat astet (dysplasia epithelii gradus gravis, CIN3) Endomeetriumi fokaalne (koldeline) hüperplaasia = näärmeline polüüp
Intubeeritud lapse eest hoolitsev õde peab teadma, et lastel võib tekkida hapnikravist tüsistusi, milledest sagedasemateks on bronhe ahendav ning kopse kahjustav haigus ehk bronhopulmonaalne düsplaasia (BPD) (Tunell 1998).
Konisatsioon tehakse koetüki võtmiseks histoloogiliseks uuringuks, samuti düsplaasia ja vähi algstaadiumi raviks.
Kõik saksa lambakoerad, kes pretendeerivad Saksamaa peanäituse võitja (Sieger) tiitlile, peavad omama düsplaasiahinnet "a", SchH2 tulemust ja koera mõlemal vanemal peab olema vähemalt SchH1 koolitustulemus.
Tekkepõhjuste alusel võib vastavaid häireid jagada: traumad sh. fraktuur läbi epifüseaalse (naaberluudega liigestuv luuliigespinnapoolne otsosa) kasvuplaadi, mis mõjutab luu arengut, kongenitaalsed seisundid (sh. puusaliigese düsplaasia ehk arenguhäire) või mõni haigus nt. idiopaatiline (iseeneslikult, ilmse põhjuseta algav) juveniilne (noorusea) artriit (liigespõletik).
Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasiaga, ebastabiilsusega, subluksatsiooniga või nihestusega.
Augustis 1968 oli Saksamaal jõustunud puusaliigeste düsplaasia uuringu programm: tehti röntgeniülesvõtteid ja registreeriti tuhandeid koeri, hinnates nende puusaliigeste fenotüüpe ja lubades või keelates nende loomade aretamist.
Augustis 1968 oli Saksamaal justunud puusaliigeste düsplaasia uuringu programm: tehti röntgeniülesvtteid ja registreeriti tuhandeid koeri, hinnates nende puusaliigeste fenotüüpe ja lubades vi keelates nende loomade aretamist.
Differentsiaaldiagnoos  Puusa düsplaasia  Panösteiit  Põlveliigese või pöialiigese osteokondriit  Hüpertroofiline osteodüstroofia  Kraniaalse ristikõõluse rebend  Lihaspinge Kirurgiline ravi Postoperatiivne hool ja prognoos  Opereeritud jäse tuleb sidemega polsterdada kolmeks päevaks.
Teised potensiaalsed probleemid on puusaliigese düsplaasia, õnnetus peaarteriga, peaajupõletiku teatud vorm.
Silmahaigus ehk RD - võrkkesta düsplaasia (retinal dysplasy) on vähem levinud hagus, kuid mille uurimine on aretuses vabatahtlik.
Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks.
Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel?
Puusaliigese düsplaasia – multifaktoriaalne haigus – tuleb tagada õige dieet võõrutusjärgsel perioodil, et keharaskus ei koormaks liigeseid.
Haavanduva koliidi röntgenoloogia Kolorektaalne vähk (1) Haigestumus: 30 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas ja rohkem vanemas eas Etioloogia: - kaasuv koliit - perekonnaanamnees (geenimutatsioon) - dieet (rasvarikas ja ballast-aine vaene toit) Patogenees: (adenoom) epiteelidüsplaasia maliigne transformatsioon vähk Histoloogia: adenokartsinoom (difer. erinev aste) Lokalisatsioon: 60% pära-, 20% sigma-, 20% muu jämesool Metastaseerub: nii lümfo- kui hematogeenselt l/s, vaagnapiirkond, maks, kopsud Kolorektaalne vähk (2) Kliinik: - ebatüüpiline, varajasi sümptome pole - veri väljaheites!
Võrkkesta düsplaasia ehk RD MRD, GRD, TRD Reetina e. võrkkest on tundlik kiht silmamuna tagaseinal, mis võtab vastu valguse ning muundab selle elektriliseks signaaliks.
Nii näiteks arvatakse, et puusaliigese düsplaasia esinemine võib olla seotud agressiivsuse välja valimisega aretuskoerte hulgast.
Luud kõhrelised, hulgaliselt vett, luukuoe regeneratsioonivõime kõrge, toimub luustumine Nimeta puusaliigese arengulise düsplaasia vormid.
Puusaliigese düsplaasia teket mõjutavad keskkonnategurid – treenitus ja toitmine ja geenid, mis reguleerivad puusaliigese arengut.
Järgnevalt on välja toodud siberi huskyde seas levinuimad haigused ja anomaaliad: • Silmahaigused • Pärilik Katarakt • Sarvkesta puudulikkus • Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA) • Glaukoom • Krooniline pindmine keratiit (Pannus) • Entroopium • Muud haigused ja anomaaliad: • Puusaliigese düsplaasia • Epilepsia • Vähkkasvaja • Kilpnäärme alatalitlus • Krüptorhism e.
Puusaliigese düsplaasia uuring (A-E) tehakse alates 12. elukuust, suured tõud alates 18. elukuust pikema arengu tõttu – puusaliigeste röntgenuuring üldnarkoosi all.
Emakakaela vähieelseks seisundiks loetakse düsplaasiat oma kolme raskusastmega.
Mõisted: atroofia, hüpertoofia, hüperplaasia, metaplaasia, düsplaasia.
Levinumad pärilikud haigused ja kontroll aretuses PAGEREF _Toc287803183 \h 8 HYPERLINK \l "_Toc287803184" 2.1 Düsplaasia PAGEREF _Toc287803184 \h 8 HYPERLINK \l "_Toc287803185" 2.1.1 düsplaasia kontroll aretuseeskirjades PAGEREF _Toc287803185 \h 9 HYPERLINK \l "_Toc287803186" 2.2 Silmahaigused PAGEREF _Toc287803186 \h 9 HYPERLINK \l "_Toc287803187" 2.2.1 Kontroll aretuseeskirjades PAGEREF _Toc287803187 \h 10 HYPERLINK \l "_Toc287803188" 2.3 Südamehaigused PAGEREF _Toc287803188 \h 10 HYPERLINK \l "_Toc287803189" 2.3.1 Südamehaiguste kontroll aretuseeskirjades PAGEREF _Toc287803189 \h 11 HYPERLINK \l "_Toc287803190" 3.

Sõnapaarid

silma+düsplaasia
epiteeli+düsplaasia
müelo+düsplaasia