Bipolaar

Kasutatud lausetes (Elektroonika)

Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot Info koondub fotoretseptor à bipolaarne à ganglionirakk; koondumine on töötlus (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid.
Läbivad anatoomilised terminid + dexter = parem + sinister = vasak 33 Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse 34 Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud bipolaarrakud horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel 35 Fotoretseptorid  Fotoretseptorid  Bipolaarsed  Fotoretseptorid  Bipolaarsed  GanglioniR Fotoretseptorid  Bipolaarsed  Fotoretseptorid  Horisontaalsed RAmakriinR Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab (!)
Sissejuhatus psühholoogiasse 8 Reetina ehitus ja töö põhimõtted Valgus Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud bipolaarsed rakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed ja kolvikesed Pigmentepiteel Sissejuhatus psühholoogiasse 9 Fotoretseptorid Fotoretseptorid bipolaarsed rakud Ganglionirakud Fotoretseptorid bipolaarsed rakud Fotoretseptorid Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi signaale.
Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ( )~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas,  ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele 37 Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist 38 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt 39 Fovea (macula piirkonnas,  ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni- rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast.
Absoluutne lavi on: a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas 2 stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul on organismile absoluutselt vajalik d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel 2)Silma reetina bipolaarsete rakkude ulesandeks on (õIGE VASTUS PUUDUB!)
Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid.
Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3.
Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 8 (43) 4.2.2.3 Fototransistor Fototransistor on bipolaar- või väljatransistori struktuuriga fotoelektriline seadis, mille väljundvool on tüüritav valgusvooga.
Bipolaar- ja väljatransistore, optroneid, türistore, tunneldioode.
Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid.
Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ.
Lilienfeldtil oli juba 1925 prototüüp · Tööpõhimõtte järgi: bipolaar- ja väljatransistorid.
Võimendustegur: A= -RN / R1 Transistorid Bipolaartransistorid.
Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid.
Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid).
Nendeks osutusid siis: · Trafo Hahn UI396 0102 o Standards EN 61558 o Secondary 14...30 VA, 2 x 6...15 VAC/4 x 6...9 VAC o Height 36.0 mm o Primary 2 x 115 VAC, 50...60 Hz ±10% o Weight 550 g o Test voltage 6000 VAC o Ambient temperature max70 °C o Power30 VAl o Secondary voltage 9(2x) VAC o Output current 1.67 (2x) a · 4x Diood DO-41 50 V 1 A, 1N4001G o Conducting-state current 1 A o Off-state current 50 µA o Housing type DO-41 o Conducting-state voltage 1.1 V o Peak off-state voltage 50 V · Takisti (2,2 kohm, +/- 5% (punane, punane, punane, kuldne) · Alumiinium elektrolüüt bipolaar kondensaator o Pitch 5 mm o Temperature range -40...
Bipolaartransistor (BJT) ..................................................................................................

Liited

bipolaar-koordinaadid
bipolaar-koordinaat
bipolaar-koordinaatide
bipolaar-koordinaatidega
bipolaar-meetod
bipolaar-ne
bipolaar-rakke
bipolaar-rakkude
bipolaar-rakud
bipolaar-se
bipolaar-sed
bipolaar-seid
bipolaar-seile
bipolaar-seks
bipolaar-sel
bipolaar-sele
bipolaar-selt
bipolaar-ses
bipolaar-sest
bipolaar-set

bipolaar-sete
bipolaar-seteks
bipolaar-setele
bipolaar-setes
bipolaar-setesse
bipolaar-setest
bipolaar-sus
bipolaar-suse
bipolaar-suseks
bipolaar-susele
bipolaar-suseni
bipolaar-sust
bipolaar-tehnoloogia
bipolaar-transi
bipolaar-transid
bipolaar-transil
bipolaar-transis
bipolaar-transistor
bipolaar-transistore
bipolaar-transistori

bipolaar-transistorid
bipolaar-transistoride
bipolaar-transistoridega
bipolaar-transistorideks
bipolaar-transistoridel
bipolaar-transistoridele
bipolaar-transistoridest
bipolaar-transistoriga
bipolaar-transistoriks
bipolaar-transistoril
bipolaar-transistorile
bipolaar-transistorist
bipolaar-transitori
bipolaar-võimendi