Baleaari

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria) Atlandi ookeanis.
Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis.
Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Pealinn: Madrid Riigihümn Marcha Real Rahaühik: EUR Haldusjaotus: 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline.
Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99% rahvastikust on katoliiklased.
Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas-aastas külastab seda riiki 50- 60 miljonit turismi.Hispaania (nii põhiterritoorium kui ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari saared ja Vahemeres asuvad baleaari saared) on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest.
Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja baleaari saartel.
Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja baleaari saartel.
 Tähtsaimateks veinitootmise  veinid valati savist piirkondadeks olid: amforatesse, mis suleti Valdepenas, Barcelona, korgi või kipsiga Valencia, Tarragona, baleaari saared ja Andaluusia  laagerdamine ulatus kaguosa kümne aastani  Tolle aja veinid olid väga robustsed, kuigi tootmistsükkel toimis  Veini koostis sai teatavaks juba 150 aastat tagasi, tänu Pasteri töödele, kes tegi esimesed uurimised viinamarjavirde alkoholi käärimisprotsessist pärmikeskkonnas.
Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu baleaari merega.
Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos baleaari saartega, millest tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza.
Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja baleaari saartel.
Inglismaa välispoliitilised huvid Hispaania pärilussõjas ja nende teostumine- Inglismaa sai rahulepinguga Gibraltari kindluse Vahemere suudmes ning baleaari saarestikus.
· Hispaania kõige tähtsamad saarestikud on Baleaarid ja Kanaari saared.
Autonoomsed piirkonnad: Andaluusia, Aragón, Astuuria, Baleaarid, Baski, Castilla- La Mancha , Castilla-León, Ceuta, Extremadura, Galicia, Kanaari saared, Kantaabria, Kataloonia, La Rioja, Madrid, Melilla, Murcia, Navarra, Valencia Kliima: Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega.
Hispaaniale kuuluvad samuti baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarterühma Maroko ranniku läheduses.
Kataloonia Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat koos baleaari saartega.
Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja baleaari saartel.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km.
Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna.
Hispaania osad on ka baleaari saarestik Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis Aafrika ranniku lähedal ja kaks autonoomset linna Põhja-Aafrikas: Ceuta ja Melilla.
Neid leidub ka Kaspia ja Musta mere lõunapoolseil rannikualadel, Kreeta, Rhodose ja Chiose ning baleaari saartel ja Põhja-Aafrika hõredates leht- ja okaspuu mäestikumetsades.
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.)
Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.)
Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna.
Hispaania osad on ka baleaarid vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.)
M�nel pool k�neldakse aga murdeid:Galiitsias r��gitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja baleaaridel katalaani keelt.
Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c.
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
Maavärinast tekkis tsunami ,mis võis kohati olla kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi (2000-2011)kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat.