Bakteriofaagi

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Kapslita rakud omandasid surnud rakukultuurist midagi, mis muutis nad patogeenseteks kapsliga rakkudeks hiire immuunsüsteemile vastu seista geneetilise info kandjaks DNA. b) Bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon sisaldub DNA molekulis.
Otsesed tõendid: tõestati, et mittevirulentset tüüpi rakkude transformeerimist virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. + bakteriofaagi T2 geneetiline info sisaldub DNA molekulis.
Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks.
Surmatud III S rakkudest kandus üle selline geneetiline info, mis muutis II R rakud virulentseks), bakteriofaagi T2 geneetiline info sisaldub DNA molekulis (bakteriofaagi genoom onpakitud valkkattesse; kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale ning rakku siseneb ainult DNA molekul.
Geeni kloneerimise põhilised etapid on järgmised: Lineaarne DNA fragment, milles asub gloneeritav keen, isoleeritakse või sünteesitakse in vitro; See DNA lõik viiakse vektorisse, milleks on tavaliselt plasmiidi või bakteriofaagi dna.
Võrrelge lüütilq aaise ja mõõduka bakteriofaagi paljunemistsüklit VIRULENTSED FAAGID – põhjustavad peremeesraku surma MÕÕDUKAD FAAGID – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata o Lüütiline ja lüsogeenne fvgvb89htsükkel.
bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: *virulentsed faagid - põhjustavad bakteriraku lüüsumist (ehk raku seina lõhustumist) *mõõdukad (ehk tempereeritud) faagid on bakteri genoomis soikeseisundis ja aktiviseeruvad hiljem (muutuvad viruletseteks).
bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm.
· Toksiini produktsiooni kontrollib bakteriofaagi poolt mikroobirakku toodud geen Bakteriofaag võib siseneda mittetoksigeensesse tüvesse ja muuta teda toksigeenseks (lüsogeenne konversioon).
Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk.
Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus; 2) kerakujulised ehk kokiviirused – gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused – osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid.
bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees.
Maailma joogivee reservuaarides on 1030 bakteriofaagi , igaühe kaal umbes femtogramm.Bakteriviiruste mass ületab elevandi kaalu rohkem kui 1000 korda.
Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) bakteriofaagid ehk bakterite viirused.
• Toksiini poolt koreguleeritud pilus – adherents soole mukoosarakkudele, CTXΦ bakteriofaagi kinnituskoht (ja bakteriofaag on see, mis koolera toksiini subühikute geene ctxA ja ctxB kodeerib.
Enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga, keerulisemad on bakteriofaagid.
Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad.
4)bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees.
See kujutab endast erinevate bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks.
Kui peremeesrakuks on bakter, siis nim. vastavat viirust bakteriofaagiks.
Looduses kasutavad bakterid restriktsiooniensüüme kaitseks neid nakatavate bakteriofaagide eest.
2) Bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon sisaldub DNA molekulis.
· Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) bakteritapjad, nakatab baktereid.
Väga kergesti kleepuvad omavahel: aitavad bakteriofaagile moodustada rõbjast struktuuri.
Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine Viirused on üliväikesed elusorganismid.
Nende hulka kuuluvad DNA-st ülekantavad elemendid, plasmiidid ja bakteriofaagi elemendid.
bakteriofaagid jagunevad kahte suurde rühma: 1)Virulentsed faagid − põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
Bakteriaalse DNA ülekandmine ühest rakust teise bakteriofaagi abil.
Joonista ja kirjelda bakteriofaagi T7 ehitust?
Viirused.Viiruste ehitus.bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine.

Liited

bakteriofaagi-d
bakteriofaagi-de
bakteriofaagi-dega
bakteriofaagi-deks
bakteriofaagi-del
bakteriofaagi-dele
bakteriofaagi-des
bakteriofaagi-dest
bakteriofaagi-deta
bakteriofaagi-ga
bakteriofaagi-ks
bakteriofaagi-l
bakteriofaagi-le
bakteriofaagi-s