Atmosfaari

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Valjasuremised toimuvad pohimotteliselt kogu aeg,seda nimetatakse n-o fooniliseks valjasuremiseks.Tanapaeval surevad liigid valja pohiliselt inimtegevuse tagajarjel.Maa aja- loo jooksul on toimunud ka mitmeid massilisi valjasuremisi.Nende jooksul ei havinud mitte ainult paljud liigid ,vaid ka terved okosusteemid.Koige suurem valjasuremine toimus permi ajastu lopul,havis u 96% liikidest ja 50% sugukondadest.Peamiseks pohjuseks arvatakse olevat Maa kokkuporget meteoriidiga.Sellise kokkuporke tagajarjel paiskub atmosfaari tohutul hulgal tolmu ja veeauru,mis mojutab globaalset kliimat.
Jäätmeid on maailmas palju ja neid on järsult väga raske hävitada, kuna see rikuks meie atmosfaari.Tuleks vähendada tootmist ja tarbimis harjumisi.
Meteoroloogilised elemendid atmosfaari seisundit ja atmosfaaris toimuvaid protsesse ning nahtusi kirjeldavad suurused ehk parameetrid ja karakteristikud, mida voib valjendada kas numbriliselt (kui tegemist on kvantitatiivselt moodetava voi hinnatava suurusega), tekstina (pilvede tuup) voi sumbolina (sademed, paikeseketta seisund jne), naiteks.
Plastiklabidaga antakse materjalile staatiline laeng, tanu millele torjub pind atmosfaari tolmu ja sailib ka pika aja moodudes varskena.
Soe- atmosfaarifront, mis tekib, kui soe ohumass liigub kulma ohumassi suunas ja touseb ules.
Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud.
Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti.
Globaalne soojenemine on atmosfaariohu koostise muutumisest tingitud uldine temperatuuri tous maapinnal.
Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena.
Allikad: https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14060-Atmosfaari-koostis-ja-ehitus ja http://entsyklopeedia.ee/artikkel/stratosf%C3%A4%C3%A4r1 Suhteline niiskus Suhteline (õhu-)niiskus on kindlas õhukogumis oleva veeauru osarõhu ning selle õhukogumi tingimustes küllastava veeauru osarõhu suhe.
Cole (1958): okosfäär James Lovelock & Lynn Margulis (1979): Gaia hüpotees: biosfäär kui terviklik moistusega organism Maa atmosfaari koostis- 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% argoon, 0,040% co2, 0,03% muu Ohurohk,selle mootmine ja vertikaalne gradient- rohk, mida avaldab ohk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule, moodetakse baromeetriga, keskmine temperatuuri langus ühe ühe kilomeetri kohta on 6,4 celsiust mida nim vertik.grad.
atmosfaari koostis: pohiliselt vesinik ja heelium, lisaks metaan ja ammoniaak.
06248416 6. http://www.telegram.ee/maailm/fukushima-lekib-jatkuvalt-li saks-mereveele-ka-atmosfaari#.

Kirjapilt.