Aordikaare

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu hingamine kopsudega, kahe aordikaare, rinnakorvi esinemine, imetajate ja lindudega võrreldes suhteliselt madalalt arenenud kesknärvisüsteem ja termoregulatsioon.
Sisalikud Robin Kendra ja Carl Ülejõe Iseloomulikud tunnused q hingamine kopsudega q kahe aordikaare esinemine q paks sarvkihiga nahk q koorega munad Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. elupaigad Sisalikud elavad kõigil mandritel peale Antarktise, samuti enamikul saarestikel.
Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks.
Pea ja ülajäsemete kapillaarid, kopsu kapillaarid, siseelundite kapillaarid, alajäsemete kapillaarid Ülenev ja alanev aort moodustavad Lümfisõlme ehitus, ülesanne aordikaare.
Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht).
Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv.
Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu, kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus.
Aort ja selle osad; aordikaare ja rinnaaordi harud (parietaalsed, vistseraalsed); nende hargnemise iseärasused ja anastomoosid.
Uitnärv segatüüpi; sensoorne osa: kõripealise ja kõri maitsenäsad, kaela ja kõrilihaste kehatundlikkus, aordikaare baroretseptorid, rindkere ja kõhuõõne elundite tundlikkus.
Kägiveen. aordikaare ülemiselt pinnalt saab alguse kolm arterit: Õlavarre-peatüvi e.brahhiotsefaaaltüvi Vasak ühisunearter Vasak rangluualune arter 41.
VÄIKE VERERINGE  Hapnikuvaene veri suundub kopsudesse  Kopsutüvi (4), algab südame paremast vatsakesest (17) Kopsutüvi jaguneb:  Vasak kopsuarter  Parem kopsuarter o Kopsude kapillaarid (3) o Hapnikurikas veri suundub kopsudest südame vasakusse kotta (7)  Kopsuveenid SUUR VERERINGE • Algab südame vasakust vatsakesest (8) suurima veresoonega – aordiga (5):  Aordikaar  aordikaare ülenev haru (2) varustab rteriaalse verega eeskeha (pea, kael, rindkere ja esijäsemed), eeskeha arterid (1)  aordikaare alanev haru– Aort (5): Jaguneb:  ja kõhuõõnes kulgevaks kõhuaordiks (9) ja seedeelundite arteriteks ja kapillaarideks (10)  tagakeha arterid ja kapillaarid (11) (varustavad arteriaalse verega selga, tagajäsemeid ja saba) Veenid:  Kraniaalne õõnesveen (20), hapnikuvaene veri peast, kaelast, rindkerest ja eesjäsemetest.
aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18.
aordikaare eespinnalt saab alguse õlavarrepeatüvi ehk brahhiokefaaltüvi.
Millised veresooned lähtuvad aordikaarest?

Liited

aordikaare-ga
aordikaare-ks
aordikaare-l
aordikaare-s
aordikaare-st