Alleelipaari

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid On Ei Kõrvanibu asend Vaba Kokkukasvanud Juuste piir laubal v-kujuline Sirge Nina kuju Kongus Sirge Käelisus Parema Vasaku Nõuded Mendeli seaduste kehtimiseks Vanemad peavad antud alleelipaari suhtes olema homosügoodid Järglaste arv peab olema piisavalt suur (Mendeli seadustel on statistilne iseloom) Vaadeldavad tunnused peavad selgelt eristuma Kõikide järglaste eluvus (ellujäämine) peab olema võrdne Mitme geeni poolt määratud tunnuste uurimisel peavad need geenid paiknema eri kromosoomides.
Kokkuvõte: · mendeli geneetika ehk mendelismi aluseks on kromosoomide ja neis olevate geenite ülekanne vanematelt järglastele ehk põlvkonnast põlvkonda · geenide ülekande mehhanism põhineb - alleelipaari lahknemisel ehk segregatsioonil erinevatesse gameetidesse - erinevate alleelipaaride sõltumatul jaotumisel sugurakkudesse · mendelismi printsiibid ja seaduspärasused on universaalsed kõikide suguliselt paljunevate organismide korral · mendeli seaduspärasused on oma loomult statistilised · paljud fenotüübilised tunnused on kompleksed ja määratud enam kui ühe lookuse poolt ning on mõjutatud keskkonna poolt Loeng 3
Bakterite kasutamine biotehnoloogias seisneb nt kääritamis või hapendamisprotsesside kasutamises ning ainete tootmises: antibiootikumid, vaktsiinid vitamiinid, ensüümid, hormoonid(insuliin, kasvuhirmoon) toidulisandid, aminohapped teised org happed ja etanool Antibiootikumid- seente või mikroobide toodetud ained teiste mikroobide vastu Viirusvektor- muudetud geenidega, kahjustatud viirused PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Homosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt aa või AA ; bb või BB ) Heterosügootsus- alleelipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikenb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (nt Aa või Bb).
Dominantsus , retsessiivsus,alleelid Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli(alleel on sama geeni erinev esinemisvorm) valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle.
Homo- ja heterosügoot Homosügoot- identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed) Heterosügoot- homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke.
Päriliku tunnuse pidev muutlikkus on määratud kahe faktori poolt: • kaks ja enam alleelipaari segregeeruvad ning kombineeruvad järglaskonnas 11 sõltumatult • keskkonna mõjutused *Kvantitatiivsete tunnuste (varieeruvad laialt populatsioonis, ei ole diskreetsed erinevused) analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve.
Erinevate lookuste ja keskkonna mõju tunnustele Päriliku tunnuse pidev muutlikkus on määratud kahe faktori poolt: 1) kaks ja enam alleelipaari segregeeruvad ning kombineeruvad järglaskonnas üksteisest sõltumatult; 2) keskkonna mõjutused.
Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus: Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
Tunnuste pidev muutlikkus on määratud kahe teguri poolt: 1) Kaks ja enam alleelipaari lahknevad ja kombineeruvad järglaskonnas üksteisest sõltumatult 2) Keskkonna mõjutused 9 KESKKONNA MÕJU FENOTÜÜBILISELE VARIEERUVUSELE.
Genotüüp – organismi kõigi geenide kogum Fenotüüp – organismi kõigi tunnuste kogum (kirjeldatavad, mõõdetavad, kem/füs meetoditega määratavad). domineerimine – olukord, kus heterosügootses genotüübis alleelipaari üks liige avaldub ja teise toime on pärsitud. retsesiivsus – alleeli tüüp, mis ei avaldu teise (dominantse) alleeli esinemise korral fenotüübis iseseisvalt.
Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke.
Heterosügootsus – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke.
Kollane fenotüüp Monohübriidne ristamine -> ühe tunnuspaari kujunemine Värvusgeen: 2 alleeline A kollane, a roheline P: AA aa homosügoodid -> A -> a sugurakud Mendeli I seadus: Ühtlikusseadus homosügootide omavahelisel ristamisel antud alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne.
Mendeli III seaduse sõnastus: Polüheterosügootide omavahelisel ristamisel kuj järglaspõlvkonnas nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid, kusjuures 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist.
Geenide ülekande mehhanism põhineb alleelipaari lahknemisel ehk segregatsioonil erinevatesse gameetidesse ning wrinevate alleelipaaride sõltumatul jaotumisel sugurakkudesse.
Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus – erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
Monohubriidne ristamine Ristamist, kus jalgitakse ainult uhe alleelipaari parandumist, nimetatakse monohubriidseks.
Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid, (alleelipaari seisund, kus mõlemad alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed).
Retsessiivne tunnus (sh defekt, haigus) avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari aa) korral.
P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus.
1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne.
Ristamist, kus jälgitakse ainult ühe alleelipaari pärandumist, nimetatakse monohübriidseks.
Dihübriidne: erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
Mitmed pärilikud tunnused on määratud enam kui ühe alleelipaari poolt (polüalleelne lahknemine).
Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral.
Mendeli seadused I-III I seadus - Ühe alleelipaari pärandumine.
Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist.
Ühe alleelipaari lahknemine ei sõltu teise alleelipaari lahknemisest.
• Nt inimese kasv, kehakaal, • Inimese nahavärvus on määratud 4 geeni alleelipaaride poolt.

Liited

alleelipaari-d
alleelipaari-de
alleelipaari-dena
alleelipaari-ga
alleelipaari-s
alleelipaari-st