T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Agraarmaa
Kasutatud lausetes (
Ajalugu)
· HKP ja Mao Zedongi eesmärgiks oli: Hiinale suurriikliku seisuni saavutamine industrialiseerimise läbiviimine seni agraarses riigis · Oma eesmärkide läbiviimiseks: likvideeriti eraettevõtlus 1950-ndate alguses kollektiviseeriti põllumajandus alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades rasketööstust (~80% riigi vahenditest anti tööstusele, samal ajal kui Hiina oli
agraarmaa
) saadi suurt majandusabi NSV Liidult, kelle abiga ehitati suur hulk tööstusettevõtteid ja kust tuli palju spetsialiste eesmärkide elluviimise vahenditeks olid kampaaniad ja lauspropaganda · Perioodi lõpuks saavutati ka teatavat edu ja tööstuse arengutempo oli suhteliselt kiire; samas algas tänu kollektiviseerimisele kiire allakäik põllumajanduses.
* HKP ja Mao Zedongi eesmärgiks oli: * Hiinale suurriikliku seisuni saavutamine * industrialiseerimise läbiviimine seni agraarses riigis * Oma eesmärkide läbiviimiseks: * likvideeriti eraettevõtlus * 1950-ndate alguses kollektiviseeriti põllumajandus * alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades rasketööstust (~80% riigi vahenditest anti tööstusele, samal ajal kui Hiina oli
agraarmaa
) * saadi suurt majandusabi NSV Liidult, kelle abiga ehitati suur hulk tööstusettevõtteid ja kust tuli palju spetsialiste * eesmärkide elluviimise vahenditeks olid kampaaniad ja lauspropaganda * Perioodi lõpuks saavutati ka teatavat edu ja tööstuse arengutempo oli suhteliselt kiire; samas algas tänu kollektiviseerimisele kiire allakäik põllumajanduses.
Mulle pakkus huvi uurida seni tundmatuks jäänud riigi kultuuri, tavasid, geograafilist ja majanduslikku seisundit ning põhjuseid, miks saab riiki kutsuda täielikult aregu- ning
agraarmaa
ks.
Tähendab et, et mingi selle 47% kallale, et likvideerida suurmaaomandus, põhjusteks: 1) Ajalooline ülekohus saksa vallutused, georendid, sunnismaisus 2) Maapuudus Eesti oli sel ajal
agraarmaa
, inimesi, kes tundsid sügavat huvi maa saamise vastu, oli palju 3) Seisuslik ühiskond aadliseisust (maapäeval otsustasid väga suure osa küsimustest) pole vaja 4) Majanduslikud põhjused I maailmasõja tagajärjed, inimesed oli tarvis tööle panna, inimesed võõrdunud tööst (sama probleem mis tänapäeval) 5) Sõjalised põhjused oluline pigem tagasi vaadates, lubati sõjast osa võtnutele maad Võõrandati mõisad koos kõige invetariga.
Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline
agraarmaa
, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased.
Tänapäeva Prantsusmaa põllumajanduse olukord Prantsusmaa on hästi arenenud industrial-
agraarmaa
.
HIINA Likvideeriti eraettevõtlus (era- ja välisettevõtete „vabatahtlik” riigistamine), 1950.aastate alguses kollektiviseeriti põllumajandus (kooperatiivid ja kolhoosid) ning alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades rasketööstust (e 80% riigi vahenditest suunati tööstusesse, kuigi Hiina oli samal ajal
agraarmaa
).
Tekkis üleeestiline kaubavahetus, kujunes Eesti rahvus, sest majanduse kõige olulisemaks tunnuseks peetaksegi just ühtset majandust. 1930ndate aastateni oli Eesti
agraarmaa
ehk
valdavalt põllumajanduslik maa.
Iirimaa on siiani
agraarmaa
, kus paljud iirlased teenivad elatist põllumajandusega.
alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades rasketööstust (~80% riigi vahenditest anti tööstusele, samal ajal kui Hiina oli
agraarmaa
) ??
Agraarmaa maa, mille majandus põhineb peamiselt põllumajandusel.
Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted:
agraarmaa
, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised.
Agraarmaa, esmaabi, kapitaalremont, kiirrong, kinnistäht, rõhtpuu.
See oli tööstuspöörde periood, mis muutis Saksamaa
agraarmaa
st industriaalmaaks
.
Asustuse põhijooned: Asustuspildilt oli 18. saj eesti tüüpiline
agraarmaa
.
Selgita, mida tähendab: Keenia on
agraarmaa
, Hiina on industriaalmaa.
Agraarmaa: suurimaid vilja müüjaid.
agraarmaa
rehielamu
- palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone.
Venemaa mahajäänud
agraarmaa
, kus 90% elanikkonnast olid talupojad.
20. sajandi algul oli Venemaa põhiliselt
agraarmaa
, kus 90 % töötas põllumajanduses.
Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni
agraarmaa
(e. valdavalt põllumajanduslik maa).
19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige
agraarmaa
.
Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga
agraarmaa
ning
mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist.
Sellele vaatamata jäi ta
agraarmaa
ks.
19. saj. keskel oli Saksamaa veel
agraarmaa
tasemel
, kuid peale ühendamist 1871. a. kiirenes tunduvalt maa majandusareng.
Hispaania on endine
agraarmaa
.
Eesti on puhas
agraarmaa
.
Liited
Sõnapaarid
Liited
agraarmaa-d
agraarmaa-de
agraarmaa-des
agraarmaa-ga
agraarmaa-ks
agraarmaa-st
agraarmaa-stik
Kirjapilt
.