T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Agraar
Kasutatud lausetes (
Geograafia)
ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.
agraar
- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks.
Ajastu
agraar
ühiskond indust
riaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, kalandus, jahindus metallurgia, edastamine, masinatööstus jm transport Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses töötajaist põllumajanduses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik(kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus 35.
Selle ülesande täitmiseks selts selgitas oma ümbruskonna
agraar
- ja majanduspoliitilisi küsimusi, edendas põllumajanduslikku haridust, levitas põllumajanduslikke teadmisi, andis nõu ja juhatust, seadis ametisse nõuandjaid-eriteadlasi, pidas üleval katsejaamu ja näitepõlde, korraldas põllumajanduslikke ühiskatseid, asutas seltsi juurde põllutööriistade ja suguloomade jaamu jm.
Iseloomusta üldjoontes
agraar
-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused.
Ameeriklased Gerhardt'i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi: jahipidamine ja korilus suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud
agraar
ühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-,
agraar
-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest.
Arnold Rüütel Rahvaliidu auesimees Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia:
agraar
, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006.
Reziimi juht Pol Pot viis ühiskonnas ellu radikaalset
agraar
-kommunistlikku reformi, "linnadeta sotsialismi", kus linnaelanikud sunniti maale elama ning töötama ühismajandites ja teistes sunnitöö projektides.
Maailma majanduse areng Referaad Juhendaja: Koostaja: Kursus: Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Korilus lk3 Agraarühiskond lk4 Industriaalühiskond lk4 Postindrustiaal ühiskond lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Maailma majanduse areng.
Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt,
agraar
- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv.
Mõisted:
agraar
-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; RAHVASTIK JA ASUSTUS 8. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; miljard 10 Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, Riigipööre 13. märtsil 1934a teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise sellesse kuulusid
agraar
-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad. riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning organisastioonid.
Kui enne sõda oli Prantsusmaa olnud
agraar
-industriaalmaa ja tööstuses oli ülekaal kergetööstuse käes, siis nüüd kasvas kiiresti ka rasketööstus.
Mõisted:
agraar
-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; RAHVASTIK JA ASUSTUS miljard 45. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; 10 Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
· Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid: maailma religioosne, etniline, majanduslik ja poliitiline killustatus Majanduse- ja ühiskonna areng kui rahvastiku kasvu tegur Rahvastiku kasv Infoühiskond Industriaalühiskond Agraar- ja pastoraalühiskond Küttide ja korilaste ühiskond Aeg T.Malthus (1766-1834) 2 rahvaarvu kujunemise printsiipi: · Rahvaarv suureneb geomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel.
AJALOOLISED TOOTMISVIISID jagunevad : traditsioonilisteks[majandus ülesehitatud tavadele ja traditsioonidele,tööjaotust ei esine,toodetakse endale](vara
agraar
ne ja hilis
agraar
seks)ning industriaalseks(varaindustriaalne ja hilisindustriaalne,postindustriaalne) tootmisviisideks.Vastavalt tootmisiviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi :
agraar
,industriaal- ja infoühiskond.
On jagatud EÜ seadusandluse siseriikliku õiguskorraga seotuse aspektist kolme kategooriasse: liikmesriikide õigussüsteeme 1) unifitseerivaks - (primaarõigus + peam. määrused) unifitseeriv seadusandlus asendab asjaomases küsimuses (näiteks
agraar
- ja konkurentsipoliitika) täielikult siseriiklikku seadusandlust; 2) harmoniseerivaks - (peam. direktiivid nt 94/80/EÜ; 96/30 EÜ) sel puhul ühtlustatakse siseriiklikud seadused EÜ seadustega selliselt, et esimest teisega ei asendata.
I
agraar
sed
1) Varaagra arn e a) levinud vae st e s aren gu m a a d e s . b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta.
Enamasti arvatakse selleks olevat haridust, kuid kui minna kaasaegse lääne hariduse teedpidi, siis tekkib "töötu haritlaskond" (enamasti on arengumaad
agraar
maad).
Tööstus koondub üksikutese piirkondadesse, suurem osa Venemaast jääb
agraar
maaks, kus küntakse hobuse ja adraga.
Iseloomust
agraar
-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2.
Enne I maailmasõda oli Prantsusmaa olnud
agraar
-industriaalmaa, nüüd muutus ta aga lõplikult tööstusriigiks.
Suurlinnad, kus levis jazzmuusika ja miniseelikute kandmine vs
agraar
setes piirkondades
elavad religioossed inimesed, kes pidasid suurlinnades toimuvat kõlbeliseks laostumiseks.
Muutused majanduse struktuuris ja tootmispõhimõtetes:
agraar
- ja tööstussektor kahaneb, teenindussektor kasvab.
Ta andis üliõpilastele edasi oma teadmisi Rooma õigusest ja selle ajaloost, kuid luges selle kõrval veel õiguse üldteooriat ja 1922. aasta kevadest põllumajandusteaduskonnas ka Eestimaa
agraar
õigust (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf).
agraar
poliitika mõiste
esmalt seostub valitsuse sekkumisega põllumajanduse tegemistesse selle mõiste on olnud läbi aegade erineva käsitluse objektiks.
Absolutismiajal oli tegemist
agraar
ehk
põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa.
Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-
agraar
-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- millist tööjõudu vajatavad need ühiskonnad?
Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu,
agraar
ajalugu ja kohalugu.
FISKAALDOKUMENDID maksude kehtestamiseks läbiviidud revisjonide protokollid, vakuraamatud;
agraar
-, asustus-, koormiste-, rahvastiku- ja kohaajaloo allikad.
Liited
Sõnapaarid
Liited
agraar-aeg
agraar-aja
agraar-ajal
agraar-ajale
agraar-ajaloo
agraar-ajaloolasi
agraar-ajaloos
agraar-ajalugu
agraar-ajas
agraar-ajast
agraar-ajastu
agraar-ajastul
agraar-ajastust
agraar-ajastut
agraar-aladele
agraar-astroloogia
agraar-demokraatiana
agraar-ellu
agraar-erakonda
agraar-erakondade
agraar-erakondadele
agraar-erakonnad
agraar-esindajatel
agraar-evolutsioon
agraar-farmid
agraar-filmi
agraar-jumalatele
agraar-kalendri
agraar-kalendris
agraar-kergenduste
agraar-kliimavöötmed
agraar-kolooniad
agraar-kolooniaid
agraar-kombestik
agraar-kompleksid
agraar-kord
agraar-korra
agraar-korraldus
agraar-korralduse
agraar-korraldust
agraar-korralduste
agraar-korrale
agraar-kriis
agraar-kriisi
agraar-kriisiga
agraar-kultuur
agraar-kultuuri
agraar-kultuuris
agraar-küsimus
agraar-küsimuse
agraar-küsimusega
agraar-küsimuses
agraar-küsimusi
agraar-küsimust
agraar-küsimuste
agraar-küsimustele
agraar-küsimustes
agraar-linnadeks
agraar-maa
agraar-maad
agraar-maade
agraar-maades
agraar-maaga
agraar-maaks
agraar-maast
agraar-maastik
agraar-majandus
agraar-majanduse
agraar-majandusega
agraar-majandusele
agraar-majanduselt
agraar-majanduses
agraar-majandusest
agraar-masinate
agraar-naistele
agraar-ne
agraar-nõudmised
agraar-olekust
agraar-olud
agraar-olude
agraar-oludega
agraar-oludesse
agraar-oludest
agraar-olukord
agraar-olusid
agraar-partei
agraar-parteid
agraar-parteide
agraar-parteidega
agraar-piirkond
agraar-piirkondi
agraar-piirkonnaga
agraar-piirkonnaks
agraar-poliitika
agraar-poliitikaga
agraar-poliitikaks
agraar-poliitikas
agraar-poliitilisi
agraar-probleemi
agraar-programm
agraar-programmi
agraar-projekte
agraar-projektid
agraar-provintsist
agraar-põllumajandus
agraar-rahutused
agraar-rahutusi
agraar-rahutuste
agraar-reform
agraar-reforme
agraar-reformi
agraar-reformid
agraar-reformide
agraar-reformidega
agraar-reformiga
agraar-reformil
agraar-reformile
agraar-reformiosakonnas
agraar-reformist
agraar-revolutsioon
agraar-revolutsiooniga
agraar-revolutsiooniks
agraar-riigid
agraar-riigiks
agraar-riik
agraar-riikides
agraar-romantikuist
agraar-se
agraar-seadus
agraar-seadusandlus
agraar-seadusandlusega
agraar-seadusandlusele
agraar-seaduse
agraar-seadused
agraar-seadusega
agraar-seaduste
agraar-seadustega
agraar-seadustele
agraar-sed
agraar-seisund
agraar-seisuslikku
agraar-seks
agraar-sektor
agraar-sektori
agraar-sektorisse
agraar-sektorist
agraar-sektorit
agraar-sel
agraar-sele
agraar-selt
agraar-sem
agraar-semaid
agraar-ses
agraar-sest
agraar-set
agraar-sete
agraar-seteks
agraar-setes
agraar-setest
agraar-struktuur
agraar-struktuuri
agraar-struktuuripoliitika
agraar-suhete
agraar-suhetele
agraar-suhetes
agraar-suhetest
agraar-suhted
agraar-suhteid
agraar-susel
agraar-tasandil
agraar-teadus
agraar-teemadega
agraar-tsentrism
agraar-tsivilisatsioon
agraar-tööstuskompleks
agraar-tööstuskompleksi
agraar-tööstuskompleksiks
agraar-tööstuskompleksis
agraar-tööstuslike
agraar-uuendusi
agraar-valdkonnas
agraar-vorm
agraar-õigusega
agraar-õigusnorme
agraar-õigust
agraar-ökonoomika
agraar-ühiskond
agraar-ühiskonda
agraar-ühiskondadele
agraar-ühiskondades
agraar-ühiskonna
agraar-ühiskonnad
agraar-ühiskonnaga
agraar-ühiskonnaks
agraar-ühiskonnale
agraar-ühiskonnalt
agraar-ühiskonnani
agraar-ühiskonnas
agraar-ühiskonnast
agraar-ühistud
agraar-üksuste
agraar-ülikool
agraar-ümberkorralduse
agraar-ümberkorraldused
agraar-ümberkorraldusi
agraar-ümberkorralduste
Sõnapaarid
vara+agraar
hilis+agraar
Kirjapilt
.