Afaasia

Kasutatud lausetes (Psühholoogia)

Markeerimata ja markeeritud nähtuste erinevused: * markeerimata nähtused esinevad paljudes keeltes; * markeerimata nähtused on konkreetses keeles esinemissageduselt ja morfosüntaktiliselt distributsioonilt levinumad kui markeeritud nähtused; * markeeritud nähtused alluvad keelemuutustele kergemini kui markeerimata nähtused; * markeerimata nähtused tekivad keelemuutuste tulemusena üldiselt sagedamini kui markeeritud nähtused; * lapsed omandavad markeerimata keelenähtused varem kui markeeritud nähtused; * markeeritud nähtused on keele ja kõne häirete (nt afaasia) suhtes resistentsemad kui markeerimata nähtused.
Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2.
Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond).
Peamised kõnehäired ja nende põhjused Afaasia- ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire , mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.
Veel raskematel juhtudel võivad lisanduda sellisele üleüldisele vaegmälule aju lokaalsetest kahjustustest tingitud nähud, näiteks amnestiline ja semantiline afaasia, amnestiline apraksia, psüühiline pimedus ning kurtus jne.
Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia.
Võimetus planeerida komplekseeritud liigutusi Spontaansuse kaotus teistega suheldes Painduvuse kadumine mõtlemises Eri kehaosade liikumisvõimetus (halvatus) Võimetus keskenduda ülesannetele Tujude muutused (emotsionaalselt labiilne) Muutused sotsiaalses käitumises Muutused isiksuses Raskused probleemide lahendamisega afaasia keskmine temporaal skleroos Tavalisem põhjus komplekseks krambiks on mesiaalne (keskmine) temporaalne skleroos, mis ilmneb kuni 65 % patsientidest,
Kajastuvad emotsioonid, ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav Dialoog - kahe inimese vestlus Monoloog - üksi kõnelemine Motoorne ja sensoorne afaasia kõne produktsiooni ja kõne mõistmise häired Kõne funktsioonid - Suhtlemiseks kommunikatsioon, ekspressioon Mõtlemiseks signalisatsioon, üldistamine Assotsiatiivne eksperiment - idee lähtub sellest,et iga sõna kutsub esile teatud assotsiatsiooni, mida saab väljendada teise sõnaga ( puu lehed ; naelad haamer ) Afaasia - osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest.
Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F.
Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada) Sensoorne kõnekeskus seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus.
Varajase algusega Alzheimeri tõve kulg on ägedam, kahjustuse tunnused avalduvad oimu- ja kiirusagaras ning haiguse suhteliselt varases staadiumi ilmnevad afaasia, agraafia, aleksia ja apraksia.
KÕNEHÄIRE EHK AFAASIA · austa patsienti kui indiviidi · kõneta halvatud poolelt · rääkides pööra patsiendi poole ja vaata talle otsa · räägi selgelt, aeglaselt, arusaadavalt · ära kasuta slängi · küsi 1 küsimus korraga, korda infot nii palju kui vaja, kasutades täpselt samu sõnu · ole kannatlik · keskendu ainult patsiendiga vestlemisele, ära räägi samal ajal teistega.
Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru, aga ise ei suuda rääkida, mõne aja pärast peale seda kahjustust räägib väga lühikeste fraasidega, ei suuda oma mõtteid ka kirjas väljendada). b) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke keskus.
Apraksia- tegevushäire Agnoosia-tajuhäire Afaasia-keelehäire 4.aisting Empirism meeled on passiivsed, inimene sõnnib puhta lehena ja kõik mis on mõistuses, on algselt pärit kogemustest.
Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras):  Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras  Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras  Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras Afaasia – täielik kõnevõimetus.
Selle piirkonna kahjustusel tekib häire, mida kutsutakse motoorseks afaasiaks (võimetus rääkida) inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel).
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1.
Afaasia- osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneeluindi puudest.
Assotsiatiivne eksperiment Asjaoludele, et kõne on afektiivne, et temas kajastuvad emotsioonid, et ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav, on üles ehitatud ka nn assotsiatiivse eksperimendi idee. (puu lehed, lehm-piim jt) Afaasia afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.
Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond.
See aga pärsib Mardil koolis kaasategemist ning samuti vajab ta tihti individuaalset lähenemist, et ta ikka tööle asuks ning ülesandest aru saaks; * Mardil esineb seni diagnoosimata arengu – või käitumishäire, mis segab tal keskendumast ning raskendab õpitavast arusaamist (varajane depressioon, ADHD, afaasia jne...
Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime).
SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED:  afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine  düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED:  bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine  tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED  rinolaalia ehk ninahääldus  düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus  anartria – verbaalse kõne puudumine  düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED  alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus  afaasia – kõnekaotus 2.
Kõige levinumad kõnehäired on afaasia, kogelus, ebaselge rääkimine, düsartria, düslaalia, häälehäired ja äärmise vaikimise vorm mutism.
Iseseivalt pole haige suuteline igapäeva eluga toime tulema, kuna esineb afaasia, düsfaagia, apraksia ja kerge dementsus.
Wernicke 1876 kirjeldas, et oimusagara tagaosas paikneva piirkonna kahjustusel tekib sensoorne afaasia, inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa, esineb nn. spontaanne kõne.
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas.
ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega, kõnehäired ehk afaasiad.
Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada.
Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada.

Liited

afaasia-d
afaasia-ga
afaasia-id
afaasia-ks
afaasia-le
afaasia-s
afaasia-sse
afaasia-st
afaasia-t
afaasia-te
afaasia-vormid

Sõnapaarid

motoorne+afaasia
kõne+afaasia
par+afaasia