T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Adramaade
Kasutatud lausetes (
Ajalugu)
Mõisnike seisukohast * Mõsinike majanduslik *Poliitiline olukord halvenes: olukord halvenes: 1694. aastal saadeti laiali Liivi 1) reduktseeritud mõisate ja Saaremaa rüütelkondade endised omanikud pidid maanõunike kolleegiumid ning maksma riigile renti rüütelkonna maapäevad allutati 2) talupoegi ei saadud kindralkuberneri kontrollile. ülemäära eskpluateerida * Eestimaa aadli omavalitsust ( oma huvides ära kasutada) Rootsi võim ei puudutanud 3) eramõisnikud * Kujunes välja aadli (pärusaadlid) viidi tagasi opositsioon lääniõigusele Pärast reduktsiooni hakkas riigimõisate talupoegade olukord paranema: 1) talupojad kuulutati ainult kuninga alamateks 2) talupoegade rõhumise vähendamiseks viidi läbi
adramaade
revisjon
, nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused mõisa vastu.
Hävitati ära palju väärtuslikke esemeid. - munk- meessoost isik kes oli ennast ühendanud usule, loobus maisetest rõõmudest - nunn- naissoost isik kes oli ennas pühendunud usule, loobus maisetest rõõmudest. - klooster- koht kus elasid mungad ja nunnad - adratlupoeg- talupoeg, kelle nimetus tulenes
adramaade
järgi
- üksjalg- adratalupoja noorem poeg kes ei mahtunud isakoju enam ära ja ta sai maad kuhugi ääremaale, ja rajas sinna oma talu.Nimi tuli sellest et nad pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas, aga ajapikku kui talu suurenes, suurenesid ka koormised. - vabatalupoeg-talupoeg, kes oma koormisi maksis rahas seega oli teotööst vaba. - maavaba talupoeg- tapupoeg kes omas maad läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõja korral pidi teenima feodaali ratsaväes. - vabadik- (e.
Täpsemate andmete puudumisel on püütud inimeste arvu määrata tollaste maakasutusühikute,
adramaade
ja ühel adramaal elanud inimeste ligikaudse arvu järgi.
1696. aastal anti välja Liivimaa majanduslik reglement: 1) talupojad kuulutati ainult kuninga alamateks, s.t. neist said sisuliselt vabad riigitalupojad 2) talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisa maad hinnati ja kaardistati (
adramaade
revisjon
), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu 3) talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata 4) mõisa rentnike kodukariõigust piirati, taluperemehi ei võinud mõisas enam üldse karistada 5) talupojad said talude päritava kasutamise õiguse 7.
adratalupoeg- nimetus tuli
adramaade
järgi
8-12 ha maa suurus. üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale. vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad. maavaba- neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid.
Nim talurahva 5 kihti ja selgita, kellega tegu 1. adratalupoeg peamine talupoegade kiht, nimetus tuleb
adramaade
järgi
, nendel võisid olla sulased ja teenijad 2. üksjalg adratalupoegade nooremad pojad, kellel olid talu ääres oma majapidamine, nimetus tulenes kohustusest teha jalapäev nädalas 3. vabatalupojad teotööst vabad, maksid renti rahas 4. maavabad omasid talu läänikirja alusel, st maksid renti rahas, teenisid mõisniku kergeratsaväelasena 5. vabadikud ringiliikuvad teenijatüdrukud/sulased, elasid talu juures, mõisnikust sõltumatud
Nisu, kaera, herneste ja ubade jt osakaal oli väiksem. o Maa suurust arvestati
adramaade
s ehk
kui suurt maad saab harida ühe adraga. o Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all.
2) Riigi talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hinnati ja kaardistati, toimus (
adramaade
revisioon
) nende tulemuste põhjal seati Talupoegade Parandada siinsete talupoegade olukorda. sisse vakuraamatud, kuhu elukorraldus Rootsis puudus pärisorjus. kanti kõik (talupoegade) kohustused mõisa vastu.
Seletage mõisted:
adramaade
revisjon
talude suuruse ja mõisate majandusliku kandevõime väljaselgitamine; pandi kirja ka kõik töövõimelised talupojad riigimõis ehk kroonumõis; ametikorter, mis anti teenistuse eest kuninga juures. pärusmõis põlvest põlve pärandatud mõis reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine 7.
Adratalupojad- Saud bune
adramaade
järgi
, kuid talude suurused olid tegelikult erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asustasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.Kohustus oli mõisale tegu üks jalapäev nädalas.
Kõige arvukama talurahvarühma moodustasid adratalupojad (nimetus sellest, et nende talude põldude suurusi hinnati
adramaade
s).
Tulemused: Liivimaal riigi kätte 5/6
adramaade
arv
ust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼ Rootsi riigi sissetulekute suurenemine Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal Talupoegadele vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi.
Hindamisraamatus toodi välja nii territooriumi külad, vallad ja linnad, kui ka
adramaade
ja majapidamiste arv.
2) Talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hinnati ja kaardistati (seda nimetati
adramaade
revisjon
iks), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.
Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest *Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati
adramaade
järgi
.
Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu
adramaade
(?)
Varem sõltusid siinsed maksud
adramaade
arv
ust mõisas, nüüd muutus tähtsamaiks riigimaksuks pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt.
Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati
adramaade
järgi
; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon.
Talupojad liigitati: Adratalupoegadeks, nimetus tuli
adramaade
arv
estamisest Üksjalgadeks, kes olid adratalupoegade nooremad pojad, kes tallu ei mahtunud ja kes oma talu rajasid.
Adramaarevisjon mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati
adramaade
järgi
.
Maksustuse aluseks oli mõisa talumaade suurus
adramaade
s.
Nende nimi tulenes
adramaade
arv
estamise järgi kuid talude suurused olid tegelikult vägagi erinevad.
Iseloomusta neid lähemalt. (lk.68) – Adratalupojad – kõige arvukamalt, nimetus tulenes
adramaade
järgi
arvestamisest, kuid tegelikult olid selliste talude suurused vägagi erinevad; Sulased ja teenijad.
Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigilie makse, mida arvestati
adramaade
järgi
.
Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati
adramaade
järgi
.
Adratalupoeg- talupoeg, kelle nimetus tulenes
adramaade
järgi
arvestamisest( 1 adramaa= 8-12ha; talukoha suurus 0,5-5 adramaad), kelle taludes võidi tööle palgata sulaseid ja teenijaid, kes teomeestena mõisas käisid.
Tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati
adramaade
järgi
.
Talude
adramaade
arv
määrati ligikaudse hindamise teel, lähtudes külvipinna suurusest.
Tööjõu kasutamise eest maksis mõis riigile makse, arvestati
adramaade
järgi
.
Põllumaa suurust arvestati
adramaade
s.
Liited
Sõnapaarid
Liited
adramaade-ga
adramaade-komisjonide
adramaade-ks
adramaade-s
adramaade-st
Sõnapaarid
revisjoni+adramaade
Kirjapilt
.