Aastarõngaste

Kasutatud lausetes (Metsandus)

Okaspuud (kuusk, mänd) endisel põllumaal I metsapõlvkonnana on küll väga kiirekasvulised ja produktiivsed, kuid: 1 · sageli jändrikud, halvasti laasunud ja kõveratüvelised; 2 · kahjustatud seenhaiguste (eelkõige juurepess) poolt; 3 · puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik ja ei sobi kasutamiseks ehituskonstruktsioonides Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on tõenäoliselt nii majanduslikust kui ökoloogilisest seisukohast arukask (vitaalne pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel põllumaal kasvades väga produktiivne, puidu kvaliteet ei sõltu mullaomadustest, pole olulisi kahjureid ja haigusi, kultiveerimine lihtne ja enamasti edukas, puit on väärtuslik ja kasepuidu kasutusvaldkond järjest laieneb).
Kliimamuutused holotseenis Info kliima muutumise kohta pärast viimast jääaega pärineb puude aastarõngastest, viirsavist, Gröönimaa jääkilbi puursüdamikest ning merepõhja setetest.
Okaspuud sageli jändrikud, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik; kuid on ka väga kiirekasvulised ja produktiivsed.
aastarõngaste nähtavuse järgi jaotatakse lehtpuud veel kolmeks: Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, , lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask,luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) Puid liigitatakse ka kõvaduse, lõhastatavuse,töödeldavuse järgi.
Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav.
Kuigi palke võib saada ka jämedamatest okstest, põhjustab okste ja kaldu kasvanud tüvede aastarõngaste asümmeetria tavaliselt reaktsioonipuidu tekkimist, mis on ebastabiilne ning kipub kaarduma ja lõhenema.
Eristatakse kui Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm- omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib kehvematel kasvukohtadel (see on seotud ni. mesotroofsetes tingimustes. aastarõngaste laiusega ja sügispudu osakaaluga 03 amorfse metsakõdu kiht (amorfne kujutu, Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb puidus).. vormitu).
Vanusegruppide eristamiseks kasutatakse metoodikat, mis põhineb kihvajuure läbilõikest võetud juurekanali läbimõõdule ning veel täpsem bioloogiline vanus määratakse kihva juure tsemendi aastarõngaste järgi (Kübarsepp ja Männil 2010).
Tüve ristiläbilõikes on puidu juurdekasv nähtav kontsentriliste ringide e aastarõngastena.
Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme.
Vili kileja tumepruun, maltspuit kollakas, lühirootsulised, mitemel liigil ühe lehe parasvööndis; neist 2 või nahkja ringja tiivaga väike aastarõngaste tumedas osas heledad pool pikem kui teine.
Liimitud detaili kvaliteet sõltub üksikute osade mõõtmetest (ei soovitata ühest tükist detailidest suuremat ristlõiget kui 50 x 100 mm), nende hoolikast sobitamisest, liimimissurvest ja toorikute aastarõngaste asetusest.
Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju.
Okaspuudes liigub vesi maltspuiud aastarõngaste kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes.
Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist.
aastarõngaste laiuse järgi saab määrata puidu kasvutingimusi, visuaalselt hinnatapuidu tihedust ja kõvadust ning määrata puidu vanust.
Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 12- sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed.
Puuliigi vanust saab määrata mitmeti:: · 1)kultuurpuistute korral saab vanuse teada dokumentatsioonist; · 2)värskete kändude või juurdekasvu puuriga võetud proovi aastarõngaste arvu järgi; · 3)kuni keskealise männi aastaste kõrguskasvude loendamise teel; · 4) ekspertarvamusena, toetudes puu välistunnustele, kasvukohale jne.
Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused.
Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemine Kirjalikud vastused palun saata hiljemalt 16.05.2014 talis@luua.ee või allan@luua.ee Tervitades harvesteri instruktorid!
Tiikpuu on rõngassooneline puuliik, aastarõngaste kevadosas on suured sooned selgelt nähtavad, Puidul on teatud sarnasus tammepuiduga.
Veg perioodi algul vedelike sooned.Hajulisoonelised:kask,pöök,vaher,pärn ja paju.Rõngassoonelised transport juurestikust võrasse intensiivne.Okaspuudel on see aastarõngaste jalakas,saar,tamm.Tüve mahust mood sooned kesk 25%.
Palk Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad, seda vastupidavam tuleb maja.
Tavaliselt kasvab roosärg kuni 36 cm pikkuseks ja 1,1 kg raskuseks, kuid on püütud isendeid, kes on kaalunud ka üle 2 kg ja nende vanuseks on soomuste aastarõngaste järgi määratud üle 20 aasta.
Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil.
 Massivpuidust monoliitsena valmistatud detailid muudavad kergesti oma kuju – kaarduvad , kõmmelduvad, lähed propellerisse  Seda põhjustavad puidu ehituse eripära :  aastarõngaste asend detaili ristlõikes  Puidu niiskuse muutumine .
Kõige vanem ja tuntuim neist meetodeist on dendrokronoloogia -- teadus mis tegeleb puude aastarõngaste uurimisega.
aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm.
aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt erineda, sõltudes kliimaoludest, mullastikust jne.
Ilvese (Lynx lynx) ja pruunkaru (Ursus arctos) küttimisvalimi vanuseline struktuur Eestis kihva tsemendi aastarõngaste alusel.

Liited

aastarõngaste-ga
aastarõngaste-l
aastarõngaste-na
aastarõngaste-s
aastarõngaste-st