Aastarõngast

Kasutatud lausetes (Metsandus)

Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne: tamm tähtjas lepp kolmnurkne vaher ümmargune haab viisnurkne Juveniilpuit Juveniilpuit koosneb harilikult 10...20 esimesest (sisemisest) aastarõngast. laiad aastarõngad sügispuidu väike osakaal madal puidu tihedus Aastarõngad Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti.
aastarõngaste nähtavuse järgi jaotatakse lehtpuud veel kolmeks: Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, , lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask,luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) Puid liigitatakse ka kõvaduse, lõhastatavuse,töödeldavuse järgi.
Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme.
Ringlõhe mööda aastarõngast kulgev sisemine lõhe Külmalõhe talvise pakase mõjul tekkiv lõhe Kuivamislõhe tekib puitmaterjalis kuivamisel Otsmine kuivamislõhe kuivamislõhe puidu otspinnal, mis ei ulatu külgpinnale.
I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast.
Ränipuit puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu.
Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist.
Ühe kuivanud võraga puu tüvest võetud proovilt loendas Läänelaid koguni 560 aastarõngast.
Veg perioodi algul vedelike sooned.Hajulisoonelised:kask,pöök,vaher,pärn ja paju.Rõngassoonelised transport juurestikust võrasse intensiivne.Okaspuudel on see aastarõngaste jalakas,saar,tamm.Tüve mahust mood sooned kesk 25%.
Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine.
Puidu tugevuse tegurid: • Puidu kiudude nurk • Keemiline koostis • aastarõngast laius • Rakkude pikkused • Tihedus Oksakohad- erti ohtilikud tehes katseid, sest nt ¼ suurune oksakoht puidu tpvest on ca 27% standardi proovikeha tugevusest tõmbes nt.
Maltspuidu osakaal puutüves on väga muutuv, hõlmates tavaliselt 2-40 aastarõngast.
• Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned.
Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad.
Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast.
Selle puursüdamikus loeti 148 aastarõngast.
Maltspuidus ca 25 aastarõngast.

Liited

aastarõngast-e
aastarõngast-ega
aastarõngast-el
aastarõngast-ena
aastarõngast-es
aastarõngast-est