Aastarõngas

Kasutatud lausetes (Ehitus)

Aastarõngad aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel Kevadel toodab kambium õhukeseseinalisi suure valendikuga trahheiide, mis talitlevad juhtkoena, suvel ja sügisel paksuseinalisi väikese valendikuga trahheiide, mis talitlevad tugikoena Igal pool puidus, peamiselt aastarõnga sügisel tekkinud osas paiknevad vaigukäigud Üheiduleheliste katteseemnetaimede varre ehitus Puudub enamasti kambium Ehitustüüp on kinniste juhtkimpudega, mis asuvad korrapäratult hajutatult üle kogu põhiparenhüümi Varte mehhaanilise tugevuse tagavad peale juhtkimpude sklerenhüümi veel epidermi ja parenhüümi rakkude paksenenud ja puitunud seinad.
Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas · Kevadpuit · Sügispuit · Kambium · Niin · Korp Säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga.
aastarõngaste nähtavuse järgi jaotatakse lehtpuud veel kolmeks: Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, , lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask,luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) Puid liigitatakse ka kõvaduse, lõhastatavuse,töödeldavuse järgi.
Maltspuit – on puidu välimine, heledam osa, mis koosneb vedelikke juhtivatest elusatest rakkudest, ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist.
· Maltspuit-(heledam välisosa) tüve elus osa ning selles toimub elutegevus, vedelike tõusvad voolud · lülipuit-(tumedam keskosa)koosneb surnud puidurakkudest, kirsipuu, tamm, jalaks jne. · aastarõngas- LÕIKED · kärpimislõige 1 aastase oksa lühendamine sobiva külgpunga pealt, sellega tagatakse oksa harunemine ja alumiste külgpungade puhkemine.
Tüve ristiläbilõikes on puidu juurdekasv nähtav kontsentriliste ringide e aastarõngastena.
Selgroogsete puhul ladestub süsinik peamiselt luudes, kasvavates puudes aga selle viimase aasta kasvukihis, nn. aastarõngas.
Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme.
Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib aastarõngas vahel koosneda ühest kasvurõngast.
Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas.
Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine.
aastarõngaste eristatavus ja kuju on puuliikide määramisel üsna tähtis.
23 Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas.
*aastarõngaste eristatavus ja kuju on puuliikide määramisel üsna tähtis.
• Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned.
Puu sise-ehitus > aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil.
Puu sise-ehitus *aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil.
aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel.
aastarõngas aastarõnga jä- rel levib ta sealt väljapoole.
aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne)ja sügispuidust( tume ja tihe).
Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist.
Millest koosneb aastarõngas?

Liited

aastarõngas-se
aastarõngas-t
aastarõngas-te
aastarõngas-tega
aastarõngas-tel
aastarõngas-tena
aastarõngas-tes
aastarõngas-test
aastarõngas-uunale