Aastarõngad

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega.
Aastarõngad (-ringid) tekivad alljärgnevalt: kevadel pärast puhke- pausi vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium rohkesti suuremõõtmelisi trahheede ja trahheiidide rakke, vähem väiksemõõtmelisi puidukiude, mistõttu näib kevadpuit värvuselt heledam.
Pöörake ka tähelepanu õigele aastarõngasuunale ja võimalikele saagimisest moodustunud karvadele, nii et aastarõngad ja saagimiskarvad oleksid suunaga alla.
Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega.
Nt loomad 3. perioodiline kasv - organism kasvab teatud ajalise impulssrütmiga nt parasvöötme taimed, puudel aastarõngad; koorikloomad, nende puhul tegu kestumisjärgse kasvamisega 4. ebaproportsionaalne kasv - teatud kehaosad kasvavad kiiremini kui teised (inimese pea kasvamine) Kasvuviisid 1. anorgaaniline kasv - vee ja soolade talletumine (taimedes, seentes) 2. orgaaniline kasv - toitainete omastamine ja ümbertöötlemine a) suurenevad rakkude mõõtmed (venimiskasv) - taimerakud, närvirakud b) suureneb rakkude arv: 1) jagunevad kõik rakud 2) jaguneb osa rakke Kasvuregulatsioon inimese näitel 1.
Pöörake ka tähelepanu õigele aastarõngasuunale ja võimalikele saagimisest moodustunud karva- dele, nii et aastarõngad ja saagimiskarvad oleksid suunaga alla.
Parasvöötme taimedel kambiumirakud jagunevad intentsiivselt teatud perioodidel ja tänu sellele moodustuvad puude tüves aastarõngad (perioodiline kasv).
Piki aastarõngaid naaberraku vahel.Rakusein-noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp).
Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit).
· Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil.
Palk Palk on põhiline ehitusmaterjal, selle juures vaadatakse aastarõngaste laiust- mida kitsamad aastarõngad, seda vastupidavam tuleb maja.
Kvaliteetsel puidul on ühtlase laiusega aastarõngad, mis tekivad siis, kui puu kasvab kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel.
· Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni lülipuiduga, aastarõngad on noores eas laiad.
Aastarõngad - Parasvöötmealade taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu).
· Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub · aastarõngad ehk aastaringid: on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust.
Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega.
Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) 2.
Saartel on soonte ala aastarõngad laiem kui tammel Pöök · Pöök on küpspuiduline hajulisooneline puu,puit on valge kollakas punase varjundiga. · õhu käes seistes punane .sooni palja silmaga ei näe säsikiired on hästi nähtavad ja muudavad puidu omapäraselt kirjuk. · pöögipuit on kõva,tugev,hästi painutatav kuid väikese mädanemiskindlusega. · seetõttu peavad pöögi saematerjalid häst läbi aurutatud. · peale selle kaardub ja kõõmeldub pöögipuit palju.ehituses parketina,.taaratööstuses ja tööriistade valmistamisel. · raieküpsus 70 aastat. · mahu kaa a.kuivalt 0,64.ü.kuivalt 0,68 toorelt 0,96.
Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel nähtavad.
Nii moodustuvadki tigude kodadele aastarõngad, kus talveperioodi märgivad silmapaistvad rõngad.
Paksus/laius LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt.
LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt.
Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne.
Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne: tamm tähtjas lepp kolmnurkne vaher ümmargune haab viisnurkne Juveniilpuit Juveniilpuit koosneb harilikult 10...20 esimesest (sisemisest) aastarõngast. laiad aastarõngad sügispuidu väike osakaal madal puidu tihedus aastarõngad kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti.
Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga.
Ristlõikes on hästi nähtavad aastarõngad mille abil võime määrata puidu vanust, kasvukoha tingimusi, puiduikkeid (vt. galerii Lõiked) ja teisi tunnuseid mis väljendavad puu elu.
Kasutuskoht A1 A2 A3 A4 B C D Välisosa ehk maltspuit Puusepatooted, nõudlikud kasutuskohad Säsi Aknalengid ja -raamid, ukselengid aastarõngad mööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, Puit on tugev ja kerge.
Kihv on kihilise struktuuriga, tingituna hamba põhikoe erinevast kasvukiirusest eri aastaaegadel ("aastarõngad").
Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust.