Aastaraamatut

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Oma eesmärkide saavutamiseks ERÜ: · teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega · korraldab avalikkusele raamatuid ja raamatukogu tutvustavaid üritusi · korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi · omistab raamatukoguhoidjate kutsekvalifikasiooni · tunnustab raamatukoguhoidjaid · annab välja autasusid ja stipendiume · avaldab aastaraamatut, erialaajakirja ja teisi trükiseid · informeerib üldsust oma tegevuses Sisseastumismaks ja iga-aastane liikmemaks on füüsilisele isikule kaks protsenti tema palgast, mis on viimase kahe kuu brutopalga järgi arvestatud.
Oma eesmärkide taotlemiseks Emakeele Selts: a) koondab isikuid, kes oma tegevusega tahavad seltsi ülesannete täitmisest osa võtta; b) korraldab koosolekuid ja konverentse ning muid teaduslikke ja populaarteaduslikke kokkutulekuid, näitusi ja tuluüritusi; c) korraldab keeleainestiku kogumist; d) üllitab oma aastaraamatut või teadusajakirja ning teisi lingvistilisi ja muid seltsi eesmärkide kohaseid trükiseid; e) teeb koostööd teiste organisatsioonidega, samuti teadusasutuste ja kõrgkoolidega kodu ja välismaal, ning vahetab nendega väljaandeid; f) peab raamatukogu, kogub käsikirju, fotosid ja salvestisi; g) peab seltsi liikmete ja lepinguosaliste jaoks uurimis ja andmetöötlustehnikat; h) korraldab sihtuuringuid, samuti täiendusõpet eesti emakeele alal ja annab keelenõu; i) korraldab õppereise; j) asutab allüksusi vastavalt § 14le.
Jakobsoni. aastaraamatut, kavakindla Eesti tähtsus väljendub paljude Enamus liikmeid korraldati võistlusi, rahvaluule ja selle aja kohta olid hinnati teiste töid. kultuuripärandi silmapaistvate eestikeelsete kooliõpetajad.
Oma eesmärkide taotlemiseks Emakeele Selts: a) koondab isikuid, kes oma tegevusega tahavad seltsi ülesannete täitmisest osa võtta; b) korraldab koosolekuid ja konverentse ning muid teaduslikke ja populaarteaduslikke kokkutulekuid, näitusi ja tuluüritusi; c) korraldab keeleainestiku kogumist; d) üllitab oma aastaraamatut või teadusajakirja ning teisi lingvistilisi ja muid seltsi eesmärkide kohaseid trükiseid; e) teeb koostööd teiste organisatsioonidega, samuti teadusasutuste ja kõrgkoolidega kodu- ja välismaal, ning vahetab nendega väljaandeid; f) peab raamatukogu, kogub käsikirju, fotosid ja salvestisi; g) peab seltsi liikmete ja lepinguosaliste jaoks uurimis- ja andmetöötlustehnikat; h) korraldab sihtuuringuid, samuti täiendusõpet eesti emakeele alal ja annab keelenõu; i) korraldab õppereise; j) asutab allüksusi vastavalt § 14-le.
Antakse välja EKmSi Aastaraamatut, millest kujuneb esimene eestikeelne teaduslik perioodikaväljaanne.
Sellest lähtuvalt käsitletakse arengukavas metsanduse peamisi funktsioone.Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (edaspidi ka MAK 2020) koostamisel on statistiliste näitajate allikana kasutatud peamiselt Metsavarude hinnangut statistilisel valikmeetodil (SMI 2008), metsanduse aastaraamatut ,,Mets 2008", nende koostamise aluseks olnud algandmeid või nende alusel tehtud uuringute tulemusi ja saadud analüüsiandmeid.
Selts andis välja ka aastaraamatut, mis võttis kokku aasta sündmusi, peale artiklite oli seal ka organisatsiooni tegevusaruanne.
Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil.
Lisaks tutvustan kahte Emakeele Seltsi poolt väljastatavat perioodikaväljaannet Emakeele Seltsi aastaraamatut ning populaarset ajakirja Oma Keel, mis jällegi on vaid väike osa seltsi poolt välja antavatest trükistest.
Saanud heatahtlikult Vändra mõisnikult von Ditmar`ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal lehe asemel välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil.
Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi I Eesti laulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, idee algataja oli Johann Voldemar Jannsen, Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine, Majandusmehed ja aatemehed majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine aatemees - "Postimehe" ringkond, ülevate mõtete pooldaja (vabadus, karsklus) ERE Eesti Rahvameelne Eduerakond, J.
Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut „Sannumetoja”, mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil.
Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut „Sannumetoja”, mille tegid populaarseks Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil.
II maailmasõja järel taastati, tänini tegutseb, annab välja kogumikke, ka baltisaksa aastaraamatut, ajaloolased artikleid.
Saades Vändra mõisnikult von Ditmar`ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil.
Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ning korraldas kirjandusvõistlusi. 1881 valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
• Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)).
Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi.
Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusõistlusi.
Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman 1926-1927 toimetada ka ,,Eesti Kunsti Aastaraamatut," 1928 aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi ,,Uue kunsti raamat," mis andis väga suure panuse kubismi/konstruktivismi arengule Eestis ja aastail 1928-1929 noorsooajakirja ,,Taie" ning avaldada ka kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades.
Selts andis välja aastaraamatut, toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi.
Raamatukoguhoidjate Ühing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja ,,Raamatukogu".
Saanud heatahtlikult Vändra mõisnikult von Ditmar`ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal lehe asemel välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", millel aastatel 1848-60. ilmus kokku 7 osa.
Samuti antakse trükis välja aastaraamatut "Eesti keskkonnaseire".
Raamatukoguhoidjate Ühing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja „Raamatukogu“.
• Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut patriitsid ja plebeid • Kes on patriits?
Saanud heatahtlikult Vändra mõsnikult von Ditmar’ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal lehe asemel välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut „Sannumetoja”, millel aastatel 1848-60. ilmus kokku 7 osa.
Samuti antakse trükis välja aastaraamatut ”Eesti keskkonnaseire”.
V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888- 1902), kalendrit "Sirvilauad" (1896- 1907 ) , koguteost "Eesti Kultura " ( I- V, 1911- 1915), Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910), Karskusseltside Aastaraamatut, oli kuukirja " Eesti Kirjandus" asutaja ja toimetaja liige.

Liited

aastaraamatut-e
aastaraamatut-es
aastaraamatut-est