Aastamiljonite

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite.
Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Kihid tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi.
VÄLJASURNUD SÕNAJALGTAIMED Välja surnud: Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi.
Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on kaunis, kordumatu ja erakordselt mitmekesine materjal.
Jõed kannavad maismaalt vett ookeani Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid ning aastamiljonite jooksul on sooli kogunenud palju.
Sel ajal Eesti katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid.
Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubjaja liivakivid.
Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid Geoloogia Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubja- ja liivakivid.
Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi.
[6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi.
aastamiljonite jooksul on rohusööjad kohastunud oma toidulauda äärmiselt säästvalt kasutama.
· Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE aastamiljonite jooksul AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST.

Liited

aastamiljonite-ks
aastamiljonite-l