Aastaajalised

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel.
Arvestamist väärivad tingimused on järgmised: · lokaalsed kliimatingimused (aastaajalised ja päevased kõikumised) · hoone ehituslikud aspektid ehitise tüüp; millisel määral mõjutab taring keskkonnatingimusi ruumides · keskonnatingimused hoones, seadmete ja süsteemi tööshoidmise kulud ja risk kogudele · tehnilised võimalused sobivate keskkonnatingimuste loomiseks/kontrolliks, arvestades nii hoonet kui ka kogusid · kogude tüüp, tähtsus, seisund, kasutatavus · kasutusintensiivsus · säilitatavad materjalid · kasutada olevad vahendid ja tehnilised võimalused · institutsiooni säilituspoliitika Ratsionaalse hoiureziimi kehtestamine eeldab ülaltoodud andmete realistlikku analüüsi ning lõpptulemusena selliste hoiutingimuste tagamist, mis on reaalselt võimalikud, silmas pidades nii soetus kui ka ekspluatsioonikulusid.
Taimekoosluste dünaamika Kõik alalised muutused on jaotatud kahte rühma: -kooslusesisesed muutused, mis on enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised ja toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires, neid käsitletakse kui koosluse dünaamikat -on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni – vahetuseni e. suktsessioonini. -ööpäevased muutused – fotosüntees, transpiratsioon, hingamine jt.. -aastaajalised e. sesoonsed muutused – väljenduvad koosluse aastarütmis st. teatud faaside kordumises igal aastal.
Mullahorisondid on mullatekke niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid rabenemine- Füüsikali korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), seks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning teed jne) mullaosa biosfääris- Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, vee külmumine kivimilõhedes.
Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon,leostumine, leetumine, karstumine,mineraliseerumine,humifitseerumine, mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes.
Sesoonsed (aastaajalised) muutused - diversiteedis on olulised eelkõige seal, kus need aastaajad olemas on, kus kliima või mingi muu jama oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul.
Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sesoonsed muutused (aastaajalised) olulised eelkõige seal, kus aastaajad on olemas, kus näiteks kliima oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul.
Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes.
Eesti rannikumeres toitaineterikkamasse) veekihti. esinevad potentsiaalselt toksilised · Sesoonne dünaamika. dinoflagellaatid (perekonnad aastaajalised muutused ei ole Dinophysis ja Prorocentrum) ja zooplanktonil nii järsud kui sinivetikad e tsüanobakterid fütoplanktonis, sest neil on pikem (teatakse 25-30 erinevat liiki). eluiga võrreldes fütoplanktoniga.
· Subtroopikas on aastaajalised muutused väikesed: planktoni areng kestab kogu aasta, raugedes mõnevõrra vaid talvel; kevadise ja sügisese maksimumi vahele jääb kestev suvine periood.
Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu.
aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga.
Reegline liigirikkus suureneb, kui aastaajalised / sesoonsed ilmastiku erinevused vähenevad.
Hapniku lahustuvus, jaotumine veekogus ja selle aastaajalised muutused määravad suuresti veeorganismide jaotumise, käitumise ja füsioloogia.
EGERT TOLK aastaajalised muutused veega seotud koosluses Minu uuritavaks ning vaadeldavaks teemaks oli veega seotud kooslus.
Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured.
Kõige teravamaks momendiks tema veevarustus, sellest sõltub taimestiku iseloom, eriti selle ehitus ja aastaajalised muutused.
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD aastaajalised erinevused.
Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2.
Niisuguseks kohastumiseks on ka loomade karvkatte aastaajalised muutused, ka lindude sulestikus (lumekakk) esineb seda.
3.21 aastaajalised variatsioonid Belgias on neli selgesti eristatavat aastaaega ja neile vastavalt tuleb ka rõivastuda.
Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused.
aastaajalised muutused polaaralade ulatuses muudavad täielikku atmosfäärilist rõhku umbes 25%.
(100) Astronoomilline- öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega Fenoloogiline- aastaajalised muutused imas 7.
Kas ja millised aastaajalised muutused toimuvad Pluuto pika 'aasta' jooksul?
aastaajalised muutused.
aastaajalised muutused, nt.