Aastaaegu

Kasutatud lausetes (Füüsika)

Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal Soojusallikas Fotosüntees Toiteallikas Mõjutab aastaaegu, hoovuseid, kliimat Päikese tähtsus suvel Tänan tähelepanu eest!
Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega.
Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune.
Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu.
Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis.
Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune.
Mida rohkem põhjapoole seda lühem talv ja kuumem suvi ning aastaaegu on eristada raskem.
Kindlat aastat teoses määrata ei saa, kindlaks saab teha ainult aastaaegu ja nende vaheldumist.
Maali esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaaegu.
Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde.
Loomad on Mõned pered rändavad, kliima kus seal on palju raua- ja ühel ajal vilju kanda ja õitseda. seal lärmakad. kütivad toidu hankimiseks aastaaegu pole. alumiiniumoksiide.
Nendel alaldel on levinud troopilised vihmametsad, kus valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu peaaegu pole võimalik eristada.
VIHMAMETSADE KLIIMA Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada.
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp.
Tänasepäeval kontrollin Niiluse üleujutusi Assuani tamm, kuid vanaajal tähistas aastaaegu jõetaseme vaheldumine.
Loomade vahel toimub väga tugev konkurents. vihmamets kliima kus aastaaegu punane värvus sest seal on juurtesse.
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada.
Võib mängida ka nii, et kuude asemel nimetatakse aastaaegu.
Sõltuvalt jõest jagunes aasta kolmeks: · Üleujutuse aeg 19.juuli kuni oktoober · Külviaeg november kuni märts (2-3 saaki) · Lõikusaeg märts kuni juuli Aastaaegu ei olnud.
Veenus kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, pöörleb aeglaselt tiirlemise vastassuunas, aastaaegu pole Maa- keskmine läbimõõt 12 735 km, keskmine kaugus Päikesest 149,6 mln km, rõhk maapinnal 1 atm.
Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid.
Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal.
Uus-Guinea asub ekvatoriaalses vöötmes, kus pole võimalik aastaaegu eristada.
Loosikorv ja sedelid aastaaegu iseloomustavate lausetega.
Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub.
aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis).
SÜGIS on vihmasemaid aastaaegu.
aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid.
Aastaaegu on neli (talv, kevad, suvi, sügis).
Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada.
Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d CO" 96,5%, N2 3,4% jms Tih=5,25 - Venera - - pöörleb vastas keskm.temp.
· Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal · Fotosüntees · Toite allikas organismidele · Mõjutab aastaaegu, hoovuseid ookeanis, kliimat jne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html · http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html · "Eneke nr. 3" · http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pdf · http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/mythology /planets/sun.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Sun · http://et.wikipedia.org/wiki/A stronoomia_ajalugu TÄNAN!
Aastaaegu on 4.

Sõnapaarid

periheelisafeelis+aastaaegu