Aarelaid

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Aarelaid (1998) on rahvakultuurina käsitlenud kultuurivorme, mis pole seotud professionaalse (elukutselise, ametialase) tegevusega ega ole elatusvahendiks, vaid millega inimesed tegelevad oma vabast ajast ja vabast tahtest.
Eestis on hetkel väga aktuaalne uute ideoloogiate ja maailmavaate kujundamine, s.o. uute kontekstide loomine (Aarelaid 1999), mille avaldumisvormideks on näiteks üleeuroopaliste ja kohati globaalsegi leviga identiteetide ja kultuuristandardite palavikuline omandamine ja seega uute kontekstide loomine sotsiokultuurilise praktika jaoks (Aarelaid 1999, 1352).
Enn Tarvel, Lauri Vahtre) on osutanud vajadusele eristada Nõukogude Eesti puhul teatud all-perioode, mis üldises plaanis jagunevad stalinismi ajaks, sulaperioodiks (nn. lootuse ajaks) ja sotsialismi stabiliseerumiseks (sh. stagnatsiooniks) – kuni sotsialismi lagunemiseni, „perestroikani”; kultuuriuurija Aili Aarelaid on omakorda lähtunud mentaliteediloolisest printsiibist ja vaadelnud sõjajärgset aega erineva dominandiga kümnendite kaupa: 1940.–1970. aastad kui vastavalt ellujäämiskunsti omandamise, kahepaiksuse sünni, kommunismitondi kodustamise ja elevandiluutorni ehitamise kümnendid (Annuk 2003: 17–18).
Years of Independence 1940-1990“: lähtub samast loogikast, mis eelnevgi - Nõukogude okupatsioon: a. genotsiidiaastad, 1945-1953 b. lootuseaastad, 1954-1968 c. lämmatamisaastad, 1968-1980 - Ajalugu läheb liikvele: a. valestart, 1980-1981 b. stagnatsiooni haripunkt, 1982-1986 c. fosforiidikevad ja Hirvepark, 1987 Aarelaid: Mentalideetilooline vaatavinkel - 1940. aastad: ellujäämise kunst - 1950. aastad: kahepaiksuse sünd - 1960. aastad: kommunismitondi kodustamine - 1970. aastad: elevandiluutorni ehitamine Lähiajaloo piirid Keeruline mingeid kindlaid piire tõmmata.
; Aarelaid, H; Aarma, H et al.

Anagram

areaalid

Sõnapaarid

piiuk+aarelaid
s+aarelaid

Kirjapilt.