T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Aadria merre
Kasutatud lausetes (
Geograafia)
Sveits Asend: Asub Euraasia mandril, Euroopa Veestik: Sveits moodustab veelahkme, millest Majutus: Pemaiselt hotellid ja motellid. maailmajaos. vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe Transport: Sveitsi pääseb lennukite, autode kui Kliima ja kliimavööde: Sveitsi platool ja kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta ka bussidega.
Veekogud Jõed Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Riik moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini Jõe kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv, millest vesi jõuab Reini kaudu Bodeni järv, Neuchâteli järv, Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Luzerni järv, Zürichi järv ja Vahemere lääneossa, Ticino jõe Lago Maggiore. kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Pikim jõgi on Drin (Drini i Zi, Sorte Drin), mis saab alguse Kosovos ning voolab 280 km pikkuselt läbi Põhja-Albaania, suubudes Aadria merre.
Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis.
Po (suubub Aadria merre) Järved: 1.
Liited
Sõnapaarid
Kirjapilt
.