Aadlimõisad

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Vabad härrased olid isikud, kellele kuulusid jurisdiktsiooni alusel aadlimõisad ja kellel oli õigus osa võtta riigipäevadest kõrvuti kõrgaadliga.
Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis.
Üldiselt jagatakse mõisad valdamise järgi neljaks: rüütli- ehk aadlimõisad, riigi- mõisad, kirikumõisad, linnamõisad.
Viimasega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus.
Sellega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus.
Enamuse võõrandatud maast moodustasid aadlimõisad.
Maaseadus kuulutati välja 10.oktoobril, mis kajastas, et kõik aadlimõisad (kokku 96,6%) võõrandati.
Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga.
Sest nad tahtsid, et aadlimõisad maksaksid riigimakse 2.

Kirjapilt.