Aadlikele

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti lasi see periood natuke kergemalt hingata kaupmeestel ja käsitöölistel.
Nende asutamisel puudus kindel süsteem,olid loodud eri valitsemisharude järgi.Djakid-kujunesid seoses prikaaside tegevusega,ametnikkondadest tähtsaim,pärinesid tavaliselt aadlike seast.Vojevoodkonnad-loodi kohaliku halduse tsentraliseerimiseks,moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga.Maakogu-tekkis 16.saj.Esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a.seoses Moskva ülestõusuga,et rahustada rahvast.Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos,käsitledes eeskätt välispoliitikat.1649 võttis kogu vastu ,,Maakogu seadustiku",mis tegi järelandmisi eeskätt aadlikele.Seadustik vormistas lõplikult talupoegade pärisorjuse.Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform-põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda.
Eelnevad võimud on loonud aadlikele ja mõisnikele väga soodsaid pakkumisi ja olukordi, aga Rootsi oli see, kes soovis teha paremaks elu talupoegadele.
Kristiina valitsemise ajal toimus ulaysuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui ka rootsi aadlikele.
Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu lihtrahvale. verevalamine.
Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvi kirevaid rõivaid.
· Sügav religioosus, kusjuures katoliiklus polnud mitte lihtsalt usk vaid ka ideoloogia · Läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, (nendest tuli vasall) lubades neid sõjaliselt kaitsta.
Kuningas müüs osa neist maadest oma soosikuile, osa aadlikele, kodanlastele ning jõukatele talupoegadele, sellega tekkis ka uute maaomanike kiht.
Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised.
Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud.
Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd.
1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport.
Rootslaste muistsed priiusekirjad polnud tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele.
C) Rootsi valdused Põhja-Eestis: - Põhja-Eestit nimetati jätkuvalt Eestimaa hertsogkonnaks. - Ala jagunes nagu Taani aladelgi eramaadeks (mis kuulus aadlikele) ja riigimaadeks. - Riigimaad jagunesid seitsmeks linnuselääniks ( Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula ).
Kuna Brown jäi oma nõudmistele kindlaks ning keisrinna oma huvitatusele üritas, tuli aadlikele järele anda ja ettepanek vastu võtta 1765. aprillis kinnitas ta nn positiivsed määrused talupoegade olukorra parandamiseks.
Vee ajal likvideeriti ja uuesti kogu võim aadlikele. 1696 anti välja rootsi riigi poolt seadus, mis oli talupoegade olukorra kergendamiseks Liivima majandusreglement.
Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt Õukonnas aadlikele ja ühis konna kõrgklassile.
Selline olukord oli kahtlemata kohalikele aadlikele meelepärane, kuna tõenäoliselt arvati, et peale Baltimaade vallutamist osutuvad muutused palju negatiivsemaks.
August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites.
"Omaabi" - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada.
aadlikele oli tähtis nende vara ja kuuluvus õukonda, nad püüdsid igati näidata, et neil raha on, näiteks ostes hulgaliselt vürste ja süües üliteravat toitu.
Kiriku mõjutuste tõttu oli aadlikele ilmalik elu ka kui üks vaheetapp elus, kuna järgmiseks oli elu taevas, mis jättis ilmaliku elu trööstituks.
Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlikele, kus õpetati valitsemiskunsti.
Samas tundus paljudele aadlikele ,,jälestav", et nende armsam või abikaasa on ,,võõraga" niivõrd vahetus kehalises kontaktis.
Lisaks pidid eestlased osalema teede, sildade, kirikute ja linnuste ehitamisel, tegema kohtupäevadel aadlikele kingitusi, tasuma mitmesuguseid trahve jne.
Pärast vanemate surma 1807. aastal otsustasid sugulased, et noorWrangell asub õppima mainekas mereväe kadetikorpuses Peterburis, ainult aadlikele mõeldud õppeasutuses.
Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele.
· Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid. c) Rahandusreform · Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele.
aadlikele jäid võimu-, kohtu- ja politseiõigused ning neile tagastati isegi need mõisad, mis Rootsi valitsus oli neilt ära võtnud.
Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid.
Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid.
Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks.

Liited

aadlikele-mbe

Sõnapaarid

välja+aadlikele
väike+aadlikele
mitte+aadlikele
kõrg+aadlikele
provintsi+aadlikele
alam+aadlikele
põlis+aadlikele
teenistus+aadlikele