Aadlikel

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale Talupoegade olukord: Agraarolud: *Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele *Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid aadlikele, kes rentisid riigilt mõisaid pikemaks või lühemaks ajaks, kuna neil polnud rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses *Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport *Eestist veeti välja talirukist ning otra, vähemal määral nisu (*18.sajandil viinapõletamine) *Talupõldudel kasvatati peamiselt teravilja, lisaks ka hernest, naerist ja lina.
Kompromiss 18.sajandi vabaduste ajastu ja gustaviaanliku perioodi traditsioonide vahel: kuninga õiguste piiramine ja riigipäeva õiguste laiendamine, võimude lahusus: I Kuningal täitevvõim: nimetas ministreid ja kõrgemaid riigiametnikud ja otsustas rahulepingute ja liidusuhete sõlmimise II Seadusandlik võim riigipäeval III Sõltumatu kohtukorraldus (vana traditisoon) Stabiilsus: riigiametnike lahtilaskmine poliitilistel põhjustel raskendatud (traditsioon ka Soomes) Rootsi sisepoliitika 1809-1865 Kuninga posititsioon tugev ja aadlikel ja kõrged riigiametnikud juhivad riiki.
Tollases aadliomavalitsuses (Maapäevas) oli hääleõigus ainult neil aadlikel, kes omasid vähemalt üht rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja.
Roseni deklaratsioon- talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva Järeldus: hoidis ära venestamise, ühtlustamise Vene km, õigeusustamise Mõis ja talu Mõisatüübid ja lühike iseloomustus Era- e. rüütlimõisad kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e. pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale ,,mõisaköis las lohiseb" ükskõiksus, viiliti mõisatööst ja varastati mõisa tagant ,,mõni mõis" eestlaste ükskõiksus mõisate vastu ,,mäng mõisa peale" - Põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud Mõisate majapidamisel tähtis viljaeksport, viljakultuurideks talirukis, oder, kaer ja nisu.
Aadlikel ja talupoegadel oli nende elatamis ja majutamis kohustus.
Kuningas müüs osa neist maadest oma soosikuile, osa aadlikele, kodanlastele ning jõukatele talupoegadele, sellega tekkis ka uute maaomanike kiht.
Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel.
Muutused kaugkaubanduses: · Koondus peaaegu täielikult võõrmaiste kaupmeeste kätte · aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud Sisekaubandus: · Jäid püsima reglementatsiooni ja kauplemispõhimõtted · Kaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte · Sõbrakaubanduse põhimõte Igal talupojal oli kindel kaupmees, kellega ta äri ajas.
Et saaks kõigidel aadlikel ja ametnikel silma peal hoida et nad midagi hullu tema vastu ei teeks.
Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele.
Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus.
Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia).
Riigimõis-riigi poolt renditud mõis aadlikele, kel polnud rüütlimõisat.Vakuraamat-talude ja nende koormiste nimistu.
Kuningatel, hertsogitel ning aadlikel oli õigus pidada kaaskonda (esialgu noormehed, kes said sõjalist väljaõpet, hiljem karastunud sõjamehed, kes andsid truudusvande, mis kohustas neid oma juhti teenima surmani).
"Omaabi" - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada.
Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel.
aadlikel oli probleem maa jagamisega, kuna koha peal olid üldjuhul Poola vastu meelestatud Saksa aadlikud aga juurde tulid uued Poola aadlikud.
aadlikel olid kandsid korsetti. jalas kõrgekontsalisi aegamööda asendusid pikad kitsad püksid ja Endiselt olid moes käänissaapaid.
Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus.
Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea.
See õnnestus aga ainul rikastel aristokraatidel ja aadlikel.
Eestimaa aadlikel säilitati kõik õigused ja Liivimaa aadlikel piirati neid, sest Eestimaa aadlikud liitusid vabatahtlikult aga Liivimaa aadlikud olid vallutatud Rootsi poolt.
Aadlikud ja talupojad: Katariina II valitsemise ajal olid vene aadlikel kõige suuremad eesõigused ja vabadused.
Sealsetel aadlikel säilisid nende privileegid: usuvabadus, riigiametite täitmine, kohaliku õiguskorra edasikehtimine jne.
aadlikel oli õigus talupoega kui omandit pärandada, osta, müüa ning vahetada Uue võimuga kaasnes ka uus usk-katoliiklus.
Õukonda kuulunud aadlikel olid kõlavad tiitlid, millega kaasnesid väga tühised kohustused kuid suur tasu.
· Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus.
Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1.
Sajandeid kuulus jahipidamise õigus meil aadlikele.
1363. aastal Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm.

Liited

aadlikel-e
aadlikel-embe
aadlikel-gi
aadlikel-t

Sõnapaarid

väike+aadlikel
mitte+aadlikel
kõrg+aadlikel
balti+aadlikel