Aadlikel oli

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

*Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud Linnad ja kaubandus: *Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna mõisatega *Suurimaks linnaks endiselt Tallinn *Linnade omavalitsus jäi püsima *Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Kaugkaubandus: *Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte *Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud *Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus *Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringadning tubakas.
Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva võisid mõisnikud oma vilja otse ja vahenduseta ka välismaa kaupmeestele müüa.
Aadlikel oli probleem maa jagamisega, kuna koha peal olid üldjuhul Poola vastu meelestatud Saksa aadlikud aga juurde tulid uued Poola aadlikud.
Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ja aadlikel oli lubatud neid korraldada oma lossides kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisis ja veel mõne linna piires, lisaks anti protestantidele õigus taas teenida riigiametites.
Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased).
Muutused kaugkaubanduses: · Koondus peaaegu täielikult võõrmaiste kaupmeeste kätte · Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud Sisekaubandus: · Jäid püsima reglementatsiooni ja kauplemispõhimõtted · Kaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte · Sõbrakaubanduse põhimõte Igal talupojal oli kindel kaupmees, kellega ta äri ajas.
Ratsateenistuskohuslased kohustus oli paljuski jäänud ajalooliseks pärandiks, seda ei peetud enam otseselt silmas, kuigi aadlikel oli kohustus maa kasutamise eest sõjalises olukorras läänihärrale appi minna, aga see kohustus, omada relvastust, oli jäänud unarusse.
Võrdsel positsioonil aadlikel oli keeruline stabiilsust tagada, sest igaüks proovis enda aud suurendada ja see tekitas aadlike vahel võistlust au pärast.
Aadlikel oli õigus talupoega kui omandit pärandada, osta, müüa ning vahetada Uue võimuga kaasnes ka uus usk-katoliiklus.
Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, sest aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud.
Kuningatel, hertsogitel ning aadlikel oli õigus pidada kaaskonda (esialgu noormehed, kes said sõjalist väljaõpet, hiljem karastunud sõjamehed, kes andsid truudusvande, mis kohustas neid oma juhti teenima surmani).
Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea.
Habe olid lihtsameelsed armastasid olid looduslikud, samas kui aadlikel oli küll ajamata ja ja lõbusad.
Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud.
Aadlikel oli Vene ajal väga laialdased võimupiirid.
Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli.
*Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid.
Nt. aadlikel oli kohtunikuks maahärra, kuid üksinda ta ei otsustanud, vähemalt kaks liiget veel.
Aadlikel oli piiratud ka adopteerimine.
Aadel Aadlikel oli õigusi palju.