Aadelkonnale

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ühiskonnaelu politiseerus Ühiskonnaelu politiseerumine Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks Kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaaliga Kasutatud kirjandus M.
Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning riigikassa oli pidevates finantsraskustes.
Kui ühelt poolt vastandus eesti talupoeg erilise loodussuhte tõttu muulastest aadelkonnale, siis teisalt oli eestlaste loodusläheduse kinnistamisel oluli- ne roll just baltisaksa haritlastel.
Enne revolutsiooni peeti näiteks oluliseks riigialamate lojaalsust valitseja ja kiriku suhtes, ustavust kuningale, kirikule ja aadelkonnale, kuid hiljem asendus see poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale.
Taani riik toetas reduktsiooni-riik võtab mõisnikelt maad tagasi.Reduktsiooni lõpus 2/3 alast kuulus riigile ja 1/3 mõisnikele.Saaremaa talurahva olukord parem kui mandril.Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner.Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale.
Prantsuse revolutsioon aga purustas ustavuse kuningale, kirikule ja aadelkonnale, ning see asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale.
Reduktsiooni põhjuseks võib pidada seda, et kuningriigi sissetulekud ning riigikassa olid pidevates finantsraskustes kuna aadelkonnale kingitud riigimaade eest riigimakse tasuda ei tulnud.
Ühiskonna politseerumine Prantsuse revolutsioon purustas järgnevad seosed: • Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale see asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale.
Ta on “oma naisel ära keelanud riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja šokeerivat kui talutüdruk…” Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu.
Ta on “oma naisel ära keelanud riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja ðokeerivat kui talutüdruk…” Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu.
Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid.
(Stackelberg 2006) 1.1 Jahindus Eestis Jahiõigus kuulus alates 15. sajandist sisuliselt aadelkonnale, seaduse jõu sai see küll alles Poola kuninga Zygmunt II Augusti Liivimaale antud privileegiga 1561. aastal ja seda kinnitati hiljem Rootsi valitsuse seadusega.
Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule- ei saanud eriti palju tulu Balti provintsidest; 2) aadelkonnale-kaotas suurema osa oma võimust; 3) talurahvale- pidid rohkem makse maksma.
Maalides enamjaolt saksa aadelkonnale, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks.
Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale).
Vana traditsiooni järgi oli igal seisusel üks hääl, mis andis vaimulikele ja aadelkonnale võimaluse suruda peale oma tahet.
Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale.
Saj II pooles Eesti küla ük pärast Põhjasõda (vene võit rootsi üle), talupoeg kuulub mõisnikule, aadelkonnale, pärisorjus kuni 1816, edasi teoorjus.
Rahapuuduse tõttu pantis riik suurema osa maadest aadelkonnale.
Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu.
aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest.