Aabitsate

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes *lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal.
Jakobson pidas haridusest väga lugu, andis mõista, et õppida tuleb kogu aeg ning andis peale kooliõpikute ja aabitsate välja ka raamatuid põllumeestele, et eesti rahvas hästi teada saaks harimise kui ka talutööde kohta.
MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H.
aabitsate viimastel lehekülgedel on kuke pilt, mille tähenduse ja päritolu suhtes on aabitsaloolased teinud mitmesuguseid oletusi.
Nurmikuga oh ta paljude aabitsate ja koolilugemikkude koostajaks.
Palju nähti vaeva aabitsate ja õpituke väljaandmisega.
Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel.
Kukk on rahvausundite ja ristiusu sümboleid, tema kasutamine aabitsates sai alguse pärast reformatsiooni.
Olles kuulanud direktori ja õpetaja juttu jõudis lõpuks kätte ka aabitsate jagamise aeg.
 Ratsionalism  Õpetuste jagamine  Talurahva valgustamine  Võitlemine ebausuga Otto Wilhelm Masing  Pastor  Ratsinalist  Õ-täht  aabitsate autor  Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“  „Marahva Näddala-Leht“  Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen  Vaimulik  Aianduse eriteadlane  Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis.
Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis.
Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist.

Liited

aabitsate-adust
aabitsate-ga
aabitsate-kst
aabitsate-l
aabitsate-le
aabitsate-rror
aabitsate-s
aabitsate-sse
aabitsate-st

Sõnapaarid

k+aabitsate

Kirjapilt.