Aabitsas

Kasutatud lausetes (Kirjandus)

Uues aabitsas ei kasutata enam originaalillustratsioone, vaid üleliidulisest pildipangast võetuid. see tingib esitatava keskkonna täieliku muutuse: tegevus toimub linnas, majad on kivist ja uusklassikalises stiilis, tänavatel sõidavad trollibussid jne.
Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. 1686 ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. 1687 algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
Sõnade silbitamine aabitsas on lubamatu, kuna laps hakkab silbitades sõna väldet moonutama.
C Vana kirjaviis · Forselius käis välja 1680. aastatel · Kasutas aabitsas (1685) · Lihtsam & süsteemsem · Kaotati vanad ja võeti kasutusele uued keelereeglid Misjonilingvistika · Kirjakeele arendamistööd ja grammatika koostamine · Varasem kirjakeel oli ennekõike usutekstide keel · 1686 ilmus lõunaeestikeelne uus testament · 1715 põhjaeestikeelne · 1739 eestikeelne täispiibel Eestikeelne piibel · Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas · Rikastas sõnavara · Eesti kirjakeele staatus kasvas · Rahva lugemisoskus arenes
Aabitsa kaanel oli koolikleidis tüdruk ja pioneerivormis poisist, kes vaatasid samasuguse kaanepildiga aabitsat 1956. aasta aabits oli muutunud roheliseks Vana aja aabitsas olid alguses onude pildid.
Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti kasutusele nii põhja- kui lõunaeestikeelsetes usutekstides, lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest (eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis, mistõttu ei erista veel piisavalt kaashäälikute pikkust).
Lydia lisanime ''Koidula'' andis C.R.Jakobson talle, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutisi. 1873 ta abiellus Eduard Michelsoniga ning nad asusid elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sündis Lydial Tallinnas tütar, kelle nimeks sai Hedvig.
Ta kirjutas ,,Kalevipoja mäletused" , et pilada Kalevipoja liigset ülistamist. ,,Eesti näkiliste välismäärajas" (1980) ja ,,Eesti luupainajate aabitsas" (1993) kasutab kirjanik oma ajakajaliste mõtete väljendamiseks pseudoteadusliku (libateadus) traktaadi (teadusteksti arhailist) vormi.
Lydia sünis 24.detsembril 1843 Vana-Vädnras.Lydia oli eesti kirjaniku J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime ,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga.
aabitsas tutvustab Mihkel lastele esmalt väikest kirjutatud kirja ning seejärel ka väikest trükikirja.
1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki.
Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutusi.
Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutusi.
Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutusi.
Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutisi.
Nime Koidula, mille järgi me teda ka tänapäevani tunneme, andis Lydiale C.R.Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutisi.(
· Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutusi.
(Nt: 1940ndatel aastatel ilmunud Johannes Käisi aabitsas ,,Esimesed vaod" kasutati kuni aastani 1944 mõisteid ,,isamaa" ja ,,kodumaa" paralleelselt, sünonüümidena: ,,Ilusa elu eest tahan ma / tänada sind, mu kodumaa.
aabitsas oli ka araabia ja rooma numbreid, mistõttu hakati varsti pisut matemaatikatki õpetama.
Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson" o "Carl Robert Jakobson" Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Aabits" o "Aabits" aabitsas Lydia kirjutusi.
Lisanime Koidula sai Lydia Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutusi.
(Mihkla 1965: 69) Lisanime "Koidula" sai ta ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas lydia kirjutusi - see tähistas "koidu" aega (Lydia Koidula.
Juba aabitsas tänati riigijuhti, et lastel nõukogudemaal nii "hea elu" on.
Juba aabitsas tänati riigijuhti, et lastel nõukogudemaal nii “hea elu” on.
Väärtused aabitsas: perekondlikud (kodu, kaasa, lapsed) (?)
Mitu tähte on aabitsas?

Liited

aabitsas-se
aabitsas-t

Sõnapaarid

jakobson+aabitsas